2007/04/17

päikeselt võmm kuklasse..

Aprilli seitsmetesitkümnes päev..

Tänasest saab hakata päevi tagurpidi lugema.. seitse, kuus, viis, neli.. ja siis veelkorra samamoodi tagurpidi.. seitse, kuus, viis, neli.. ja ei pea üldsegi nulli jõudma, et nad ise hakkaks ennast vahepeal uuesti edaspidi lugema.. hakkajamad või need, kellel ennustajavõimete koorem on kanda, võivad kõiki päevi muidugi tagurpidi lugeda, aga mina nii ei oska, sest ei tea, kui paljust ma alustama peaks. Niisiis, minu moodi käib aeg alates tänasest sedaviisi: kaks korda tagurpidi.. seitse, kuus, viis, neli.. ja siis ühel hetkel jällegi edaspidi.. üks, kaks, kolm, neli..

Vahepeal käis meil suvi külas ja tegi olemise oi-oi-oi kui soojaks, toas olemise oi-oi-oi kui keeruliseks ning akende peal istumise ja raamatute lugemise või linna peal sihitult ringi uitamise ja kommisöömise oi-oi-oi kui kohustuslikuks ning oi-oi-oi kui mõnusaks. Et kogu aeg ei saa olla oi-oi-oi päevad, siis tänasest läks suvi ära ja asemele hakkab tulema midagi muud, mis, ma kardan, võib lõpuks oi-oi-oi kui külm ja paha olla. Praegu õnneks oigama ei pea, või kui siis õige pisut ja sellepärast, et uni tahab vägisi peale tulla, aga kell on ainult kaheksa ja ettevõtmisi jätkub Une-Matidest vabale maale veel mitmeks heaks tunniks.

Väsimuse tekkimiseks on siinmail omad valemid.. pärast üht poolpäeva basseinimöllamist ja taanikeelsetes veeteraapia loengutes istumist ning õhtupoolikut aknal päikesepüüdmist ja raamatulugemist ning teist poolpäeva danglishit ja kahvliga söömaõppimise arendamist ning muidu suikumist ja unistamist on täiesti kutupiilutunne.. viimasele lisades veel nädalavahetuse, mis muuhulgas hõlmas endas baaripidu portugaallastega, siis saabki kokku siukese olemise, mida vanarahvas väsimuseks kutsuks. Et mitte liiga vanamoeline ja allaandja olla, siis ütleme nii, et maa on vallutanud.. miski muu..

Nüüd kohe lähen Maria juurde filmi vaatama ja mitte kommi sööma. ehk apelsini ja õuna.

Pühapäeval oli nii, et mina tegin läbi sillakäsipuuaugu kunagi vettekukkunud roostetanud jalgrattast pilti triibulise kleidi saba asfalditolmu pühkimas ja äsjaostetud pehmekarvalised pintslid pihus ning suured päikeseprillid ninal ning mis te arvate, mida tegi kõrvalseisev tundmatu meeskodanik.. tema tegi minust pilti! sootuks imelik. ja mina ise ei olekski teadnud, aga supernuuskur Priit pani tähele ja kandis ette. nüüd rändab maailmas pilt minust, täiesti sõltumatutel radadel..või siis sõltuvatel.. aga ikkagi rändab. sootuks imelik.

Nüüd läksin.

Kommentaare ei ole: