2007/04/09

tark tee..

Aprillikuu üheksas päev..

..to be continued

Neljapäev tutvustas meid mitmele toredale inimesele. Hommikul jalutasime kotid seljas rongijaama ning sealgi veel intertsi või mingi muu tabamatu jõu ajel nii kaua kui Maria ja ta isa meid üles korjasid, et üle suure silla ja läbi pimeda tunneli Rootsi sõita. Lars (loe: Lasse, nagu rootslased seda teevad), Maria isa, osutus sõbralikuks ja sarkastilise huumorisoonega endiseks piloodiks, kes meid hoobilt omaks võttis. Terve tee näitas ja seletas ja tegi nalja. Sõidutas meid tema arvates vaatamist väärt kohtadele nii lähedale kui see veel vähegi võimalik oli (: Maria vanemate kodu on täitsa mere ääres. Nii mere ääres, et kui uuel verandal kiiktoolis kõikudes käsi välja sirutada tundub nagu saakski juba vett katsuda. Tegelikult peab mõnikümmend elevandisammu käesirutamise ja veekatsumise vahepeal siiski tegema, aga see ei ole üldsegi oluline. Nende koer Funni on arvatavasti natuke kassilikkuse tõppe nakatunud, sest sai minuga sõbraks vaata, et esimesel viisminutil. Tema liigikaaslased eelistavad mind tavaliselt kahtlustava pilguga piielda ning vajadusel lubavad hambadki üle lugeda.. Igal juhul meie õhtupoolikusel väljasõidul Skane(a peal peaks olema mull, aga ma ei oska seda sinna trükkida..)-see Lõuna-Rootsi piirkond, kus oma pühad veetsime-äärele tuult ja päikest trotsima olin mina see, kes Funni rihma oma väikeses peos hoidis ning koeraga mööda lõputa avarusi ringi silkas ja maailma äärel istudes jalgu kõigutas ning alla võimuka mere poole kiikas. Mõnikord tundub, et kui midagi väga tahta, siis see ei juhtu miljoni aasta jooksul, aga kui mõne teise asja peale kasvõi korraks mõelda, sõidab see su ellu sisse ning muudab midagi sootuks teiseks..
Tuule vastu sai toetada.
Suurte kivide taha sai peitu minna.
Maailma parima burgeri vahel on kala.

Maria ema Mariannega saime põgusalt tervitusi vahetada enne kui kohalikku väikelinna kõndima läksime, et oodata bussi pealt kaht Maria sõpra. Frida ja Kalle saime õnnelikult kätte pärast seda kui olime Ystadi põhilise poetänavaga tutvunud (: Lillepood sellel tänaval on,muide, kadestamisväärselt stiilne väike ettevõtte. Mustad seinad ja eksootiliste lillede lõhn omab tugevat müstilist jõudu.. minu meelest.. Õhtu möödus mõnusas sõprade ja pere ringis pitsat süües ning juttu puhudes. Mariannes leidsime Larsiga võrdselt sõbraliku ning hooliva arstitädi, Fridas ja Kalles vaiksed, kuid vaimukad rootsi tudengid. Viimastega sai hiliste õhtutundideni kitarri ja kaarte mängida.
Sain autoga sõita!! Keegi ju pidi tellitud pitsa koju tooma, kui kõik ülejäänud olid lasknud õllel ja veinil hea maitsta (:

Magamiseks saime enda käsutusse terve naabrite külalistemaja. Vahel tundub, et elu on tõesti lill.

Reede algas rahuliku sagimise tähe all, sest lõunaks oli külla oodata poolt perekonda, Maria tädisid ja tädimehi ja nõbusid ja nõbude kaaslasi ja.. Aitasime nõu ja jõuga kaasa. Käisime poest piima toomas. Kadri sai teha Funnist lihavõttekoera (milleks ei olnud sugugi muud vaja, kui poe eest maast leitud kollaste sulgede tuusti) ning tutvuda tagasiteel kohalike hobustega.

Äkitselt oligi maja suminat ja sebimist täis. Üritasime olla eriti vaiksed ja nähtamatud, aga katsu seda, kui kõik suga tutvuda ja rääkida tahavad. Kuidas neil jätkub seda soojust, mida võhivõõrastega jagada??! Maria üks nägusatest tädipoegadest osutus eriti intelligentseks ja huvitavaks vestluskaaslaseks. Esimene inimene, kes tõesti midagi Eestist teadis!! Kõht sai hirmus täis igasugust kalatoitu ja karamellikooki.
Munakoksimises ei läinud üldsegi hästi, kohe esimese pauguga sain mõrad valitud muna pruunide koorte sisse.

Sama äkki kui kõik olid ilmunud nad ka kadusid. Ainult õhtuse päikese soojad kiired jäid tuppa ringi vaatama. Kui palju uusi inimesi me just olime tundma saanud!

Õhtu veetsime Maria bändi proovis mõnuledes ja ta tehtud kolme uut laulu ikka uuesti ja uuesti kuulates. Kui palju on veel asju, mis on paika loksumata.. ja mis võib-olla ei leiagi kunagi minu elus oma kohta.. huvitav, mitme elu jagu aastaid läheks vaja selleks, et ma saaksn teha ja proovida kõike, mida tahaksin.. Varaöö pugistasime naerda "Sõprade" väga vanu osasid vaadates. Põsed olid lihavõttešokolaadist punnis.

Laupäev algas vara. Oli väljasõidupäev. Enne päeva alustamist jooksis Kadri koos Funniga randa, et krabada kaasa kivipoegi, mida Eestis tagasi olles sõrmede vahel veeretada saaks. Varahommikud on mu lemmikaeg! Pärastlõunate ja hilisõhtute kõrval.. Kui Lars lõpuks asjad autosse sai, olime meie tuttavad osaga perekonna ajaloost ja kelmikatest seikadest Larsi piloodipäevilt (: Jutustatuna Marianne ja Maria vaatevinklist. Sõit Põhja-Skanesse eelmisel päeval tuttavaks saanud tädi perele külla oli rahulik ja mõnus. Tädil külas tegime metsas piknikku, mis koosnes soojadest kaneelikuklitest ja teest ning mingist eriti mõrust napsust, mille peale oli ilmtingimata vaja palju šokolaadimune süüa. Saime võsas mütata ja aidata neil häädel inimestel metsa koristada. Aeg kihutas minema ja võttis meid endaga kaasa.

Müttamise palgaks oli eelmise päeva kalaroogadest rikkalik lõunasöök. Mis jälle kõhu pilgeni täis tegi. Samuti sai piiluda aknast naabri suurt karvast punast kassi. Tal oli siuke mõnus aga-ma-teil-veel-kunagi-näitan-ja-siis-te-alles-hakkate-mind-mäletama pilk ees. Ja akvaariumis olid kalad. Kokku viis. Üks kollane oli eriti uudishimulik ja arglik samal ajal. Väike rootsitaanirottkoer arvas, et targem on Priitu hirmutada, kui temaga sõbraks saada ning jäi oma veendumustele lõpuni kindlaks. Mina igaks juhuks liiglähedast sõprust luua ei püüdnud.

Nipp: perele päriselt omaseks saamiseks tuleb istuda kogemata mööda vaieldamatult kõige mõnusamast toolist terves elamises.. Lihtsalt nii lihtne see ongi.

Õhtul sõitsime päikeseloojangusse. Ühte selle aasta ilusaimasse. Päikeloojangu taga oli Malmö. Malmöst edasi Kopenhaagen ning siis Odense. 00.03 hingasime ühikaõhku. Igaveseks kaasas kallistused paari päevaga nii omaks saanud inimestelt, mäletused jutuajamistest ja kevadvihmalõhnast, šokolaadimunadest ja veranda kiiktoolist. Kuidas on ühel ja samal ajal võimalik olla nii õnnetu ja rõõmus?

Teetarkus:
¤ to be calm is the highest achievement of the self
¤ be proud of who you are
¤ live for each other

Kõik selle jõin enda sisse..

Pühapäeva magasin maha.. koristades, pesu pestes ja raamatut lugedes.

Miks juhtub just nii nagu juhtub?

Kommentaare ei ole: