kolme päeva kaja..

Veebruari kahekümne kaheksas päev..
2007. aasta veebruari kolme viimase päeva sündmused uudistes.

Esmaspäeval, 26. jaanuaril vallutas Kadrimaa ootamatult Uneuim ning tema salapärane armee. Invasiooni kestust ennustada ei osata. Diktatuuri püstitumise hirmus suleti avalikkusega suhtlemise kanalid varastel õhtupoolikutundidel. Täpsem info Uneuima ning tema jüngrite edasiste plaanide kohta hetkel puudub. Siiani tekitatud kahju kohta ekspertiisi tulemusi uudise avaldumise hetkeks laenukud ei olnud. Asja uurimisega tegeleb Suuraju Koore Infotöötlustalitluse Signaaliinterpretatsioonikeskuse Salaluureüksus (SKISS).

Teisipäev 27. jaanuar
¤ kell 9.02 toimus Kadrimaal tundamatu autori loodud lühinäidendi "Õhust imetud harjutused lamajatele ja muidu segadushetki kogevatele võõrkeelt kõnelevatele inimestele" esmasettekanne. Peaosadebüüdis astus üles ainuke Kadrimaa põliselanik Kadri. Etendus oli targematele vaatajatele nauditavalt humoorikas ajaviide. Pärast eesriide langemist vahetatud lühikeses jutuajamises nentis publik, et nähtu-tehtu "was alright". Kaasosatäitjate mõtteid keelebarjääri ning meeltesegaduse tõttu siinkohal ei avaldata. Etenduste täpne ajakava kevadhooajaks on veel koostamisel.

¤ kell 10.09 algas riigipööre, mille võimalikust toimumisest SKISS avalikkust varahommikul teavitas. Diktaator Uneuima juhitud liitlasväed asusid visalt vallutama Kadrimaa strateegiliselt olulisis piirkondi. Läbirääkimised venisid oodatust pikemaks. Kogu läbirääkimiste aja vältel oli häiritud Kadrimaa täisväärtuslik funktsioneerimine. Kompromiss saabus orienteeruvalt kell 11.28, mil diktaator Uneuim soostus vaherahuga. Riigis säilis häireolukord. SKISSi ametlikus teadaandes loetleti Uneuimaga võitlemiseks sobilikud vahendid: kehaline aktiivsus, värske õhk, lagritsasöömine. Info õigsus ei ole kontrollitud.

¤ kell 13.16 avastati Priidumaal arvatav kullaauk. Esialgsed kaevamised tulemusi ei andnud. Kullaaugu valdajatega alustati läbirääkimisi, mis lühikese ajaga viisid mõlemale osapoolele sobivale kokkuleppele. Uusi kaevetöid alustatakse reede pärastlõunal. Ennustatavad tulemused on kõigile asjasse segatutele soodsas.

¤ kell 13.38 taasavastati Kadrimaale magnetina toimiv objekt: kommipood. Vastupandamatust lagritsaihalusest ajendatud sissetung võttis oodatud pöörde orienteeruvalt 7 minutit pärast sisenemist, mil toimus reklaamitud valemil baseeruv tehing: 100 g kommi = 7.95 DKK. Kohalviibijad üllatusid oma valikutes positiivselt ning jäävad pikisilmi ootama järgmist võimalust sarnaste tehingute sooritamiseks. Üks õnnelikest kommisööjatest koges hiljem kummalist tervislikku seisundit, mille peamiseks sümptomiks nimetas iiveldust. Mainitud probleemi seos hangitud maiustuste tarbimisega on hetkel spekulatiivne.

¤ orienteeruvalt kell 14.13 teatati turu haitumisest. Taasilmumisaeg teadmata.

¤ kell 14.23 leidis Kadrimaa ainus põliselanik Taani Kuningriigist Odense linna keskväljaku lähistelt maas vedelemas trükitud viisi ja sõnad John Lennoni repertuaarist tuntud loole "Imagine". Ausa kaotaja puudumisel kehtib ausa leidja omastusõigus. Paar tundi hiljem leiti samad noodid uuelt aadressilt. Ausa kaotaja olemasolul ausa leidja omastusõigus ei kehti, ausast kaotajast saab seaduste järgi õnnelik taasuusomanik. Antud juhul tagastusprobleeme ei tekkinud ning õnnelik taasuusomanik sai pöörduda argiellu.

¤ kell 17.28 katkestas diktaator Uneuim etteteatamata vaherahu. Koheselt alustatud vasturünnakud ning vaherahukõnelused jõudsid kahetunnise pingelise tegebuse tulemusena uue kompromissini ning Uneuima väed taandusid. Eriolukord Kadrimaal säilis. Orienteeruvalt kell 21.54 rikkusid Uneuima juhitud väed vaherahutingimusi ning sooritatud äkkrünnak lõppes edukalt.

Kolmapäev 28. jaanuar.
Ülevaade Kadrimaa sise- ning välispoliitilisest olukorrast.

¤ Kadrimaa infosüsteemides toimus teatav laienemine sotsiaalvaldkonnas.
¤ Finantsosakonna avalike suhete spetsialist koondati rahandusvaldkonna kitsenemise tagajärjel. Mainitud koondamisakt sai teoks rahandusvaldkonna vabalt kasutatavate omavahendite järsu vähenemise tulemusena. Tarbitavate vahendite taasteke ei ole hetkel tõenäoline.
¤ Haridusmaastikul valitsevad endiselt kaootilised suunad, mille kõrvaldamine on, hetkesituatsiooni arvesse võttes, usaldatud välispartnerite kätesse. Arengukavade projektid on saadetud ekspertkomisjonidele arutlemiseks.
¤ Toitlustussüsteeme tabas üleüldine tossumattumine, mille põhjus on arvatavasti isereguleeruvas ventilatsioonisüsteemis.
¤ Välispoliitilisel maastikul toimub uudne tegevus portugaallannade rindel. Aktsioonile ametlikku nime veel antud ei ole. Tegevusplaanide aktiivsem elluviimine saab toimuma reede õhtul, mil tutvustesobitamisele antakse avalöök. Varasem koopereerimine taanlannadega taandumismärke ilmutanud ei ole. Kahtlused välismaiste isasisendite väljasuremisohule ei ole lõplikku kinnitust leidnud. Selleteemaliste uuringute alustamine/intensiivistamine lükkub edasi seoses siseriikliku olukorra ebastabiilsuse tõttu mitmetes valdkondades.

¤ spordiuudised:
- Jalgrattasport on riigis kuulsust kogumas ning vahetamas välja vahepeal tähelendu üritanud uisutamist.
- Siseriiklik rekord püstitati tunnelikiirkõnnis teisipäeva pärastlõunal, täpsed andmed on hetkel pealtnägijate vähesuse tõttu selgitamisel. Lähiajal on oodata arutletaval alal uusi rekordeid.

¤ ilm: vahelduv pilvisus, tuul puhub, temperatuur +5, ilmamuutused on korrellatsioonis tundmatute näitajatega, mistõttu võib ette tulla ootamatusi, ilmajaampalub valmistuda nii südasuviseks soojuseks kui tuisuhetkedeks.

.. even educated bees do it..

luuuumi tuli maha ja libedaks läks maa..

Lumest sai jää..
Jääst saab.. ?

killer-jänesed ja luksaps..

Veebruari kahekümne neljas päev..
Palju õnne kõigile!
Vahepeal on olnud kaks ja pool päeva. Neist üks vaieldamatult kõige mõttetum päev üldse mu lühikeses elus, teine täis üllatav-naljakaid juhtumisi.. see pool, mis tervikuks saamise suunas vapralt rühib, on tavaline uisutamis- ja mats-ja-maa-ühendus-poolpäev..

Mõttetustest ei ole mitte mingit vajadust rääkida/kirjutada/neid meenutada. Ärge pahandage! Lihtsalt pange kõrva taha, et nii mõttetut päeva, kui oli minu neljapäev, ei ole teiegi elus veel ette tulnud.

Üllatav-naljakatest juhtumisest täitsa võiks natuke kirjutada.. Kõik algas sellest, et hommikul, ehmatas unise näo ja teoga Kadri end paugu pealt ärkvele, kui oli pilgu välisuksest väljapoole heitnud: maa oli valge! Täiesti lumine! Ja seda valget ilmaimet sadas juurde.. Ohtralt kuuma teed kõhus ning kõige soojemad riided, mis kottidest, riidepuudelt kätte saada oli, seljas algas sõit haiglasse. Tuleb välja, et mu lisavarustusest on puudu paar kojamehi ning silmalauliigutajadlihased, mis mainitud puudujääki kompenseerima pidid, olid pilgutamisest täiesti tuimad, kui lõpuks tuisuvabalt sai silmi lahti hoida. Priit arvas, et äkki oleks lihtsam panna silmad üldse kinni ja mälu järgi sõita.. hmm.. mõned hetked sest va sõidust siukses stiilis möödusidki (: Vastu eriti tigedat tuult ning mõneti libedatest äärekividest üles ja alla sõitmine tegi hommiku veelgi väljakutsuvamaks. Soovitan! Igati huvitav elamus.

Ma ei tea, kuidas Priiduga lood olid, aga kui mina pärast rattaparkimist ja lõua otsast niriseva veejoa kõrvaldamist nurga tagant välja hüppavat jänest nägin, arvasin, et olen kogu oma terve mõistuse tuisus kaotanud. Aga seal ta oli! Tagumise koivad pikemad, kui minu vastavad jäsemed. Haakidega meist möödunud jäi ilmutus meist paar hüpet kaugemal seisma ning tunnistas tähelepanelikult pikkade kõrvade liikudes. Territooriumivalvur? Seekord me, õnneks, kaht hambajälge säärde lisaks ei olnud ära teeninud ning kuna me oma ääretus rumaluses olime ka porgandid koju jätnud, otsustasime sammud juba jalgaõpitud radadele seada. Näod olid veel tükk aega hiljemgi juhmimad kui tavaliselt (; Neid korravalvureid pikkkõrvu pidavat siin suisa kaks olema, räägitakse.

Jäneski oli ootamatust talvest veidi düsorienteeritud ning unustanud osad oma tavapärastest kohustustest. Nimelt ei olnud ma saanud pesust kätte oma uue päeva vormiriideid. Hoopis vähem praktikatunne oli terve päev. Selleks oli muidugi ka teine põhjus, mis paar minutit pärast seda, kui fakt riietepuudumisest oli ilmsiks tulnud, sai selgeks seegi, et laps, kes enamuse meie reedest sisustama pidi, oli lumetormi tõttu tulemata jäänud. Pesupesijatädi teab asju paremini ja enne kui mina..?

Loodus ei pidavat tühja kohta sallima.. Kadri Saatuse asetäitja praktikakorralduse ajal näib seda samuti mitte sallivat. Nii saingi juttu puhuda oma kliinilise õpetajaga, jutustada maast ja ilmast (sõnade otseses mõttes) ning veeta kolmveerantunni või isegi enam äsjasünnitanute võimlemistunnis. Siinkohal võin käsi ükskõik-millisel-elutähtsal-piirkonnal kinnitada, et taani keeles juhendatud harjutusi teha on sama lihtne kui nendekeelsete naljade üle naeru lagistada. Ise ka ei oleks uskunud, et selliseid lihaseid oskan liigutada, mida ses tunnis olime sunnitud kasutama. Vahva. Ja üks tuttuus imepisike ilmakodanik luksus nii armsasti! Ja imes tissi! Ja vääksus! Ja tudus! Ja liigutas käsi ja jalgu! Õhh..

Armsa pisiinimese luksumine oli aga ajendiks ühele lõbusaimale vahejuhtumile sel reedel. Nimelt uurisime oma rootslannast kaasõppuri käest, kuidas "luksumine" roosti keeles kõlab. Tema ütleski. Mina juba eile enam ei mäletanudki. Priit teab täna ka veel, pidavat "hicka" olema. Maria ei jäänud aga küsimust võlgu ning meie leidsimegi end seletamas eesti keele salamaid: " mina luksun, sina luksud, tema luksub.." Maria vapralt kordas ja mõtles. Siis kõlas siiras-siiras küsimus: "But how do you say it if its plural? Luksaps..?" Pärast seda, kui olin silmad naerunutust kuivaks pühkinud, otsustasin, et minu sõnavara on nüüdsest ühe kelmika lisanduse võrra rikkam.. Muide, siiani mul Taanis luksapseid olnud ei ole. (:

Enne äraminekut saime veel teada, et raamatupoes ei saa kaardiga maksta, et pangaautomaadist saab väikseima summana võtta 200 DKK-d, et kohvikuvõileib maksab eesti rahas tsirka 60 krooni, et Kadri oskab kahe minutiga luua terve unistustemaailma ning sama kahe minuti sees selles ka pettuda, et ratastele meeldib tuule-tuisused päevad veeta kummid taevapoole sirutatult..

Aeg pimedaksminemiseni oli täis asjalikkust: söök sai valmis ja pintslissegi pistetud, praktika aruande eestikeelne variant sai paberile pandud.. Põhjamaa hingega inimestel näib tuisuse ilmaga põue mingi ootamatu ärevus pugevat. Nii pidasimegi veidi plaani ning seadsime sammud õhtupimedusse, et tuulega võidelda, valgetest akendest sisse piiluda ning Simonile külla jalutada ning talt pihutäis filme laenata. Polegi kunagi nõnna palju Ida-Euroopa, KGB ja eesti tudengitega seotud naljatusi kuulnud.. heh.

Pea kaksteist tundi und tassis mu eilsest tänasesse. Seesamune uni ei lasknud mul hommikut alustada patriootlikult kodumaa hümni kuulates. Vajakajäämise korvasin õhtupoole, kui presidendipidu algas. Hümn sai kuulatud nagu kõnegi ja kontserdijupike. Täna on siin nii, et jalgealust kindlat pinda asendab klaasistunud ja läikimalöödud materjal, millel toime tulemiseks inimese evolutsioon veel vajalikku kohatumust pole loonud. Kahjuks. Priit sai seda kahjut eriti lähedalt oma küljega katsuda. Mina sain kotist pudenenud hakkliha ja hapukoort tänavalt üles noppida.. Sünnipäevaüllatus oli meil ka: kõndisime mööda kahest tegelasest, kes päris meie keeles juttu puhusid. Nüüd teamegi, et siin ruudukülas elutsevad veel Jürgen ja Sabina. Tehnikakoolis käivad.

Nüüd on kontsert otsas. Varsti tulevad külmkapist küpsisetordilapsed ja Priidu laua pealt punase veini pudel..

Teie aga olge õnnelikud! Naeratage!

kassellelonmingimõtekui..

¤ vaikus on valjem
¤ veini saab juua vähemalt miljonil erineval viisil
¤ sipelgad kolivad varvastesse
¤ siilid tulevad postiga
¤ kleidi peal on valged mummud, kleit on plastmassist peata naisel
¤ kellad sajavad taevast alla.. tiksudes
¤ hoiad unetult silmi kinni ning tukastad päranisilmil
¤ salakeeles sosistatud küsimused jäävad vastusteta
¤ pisiasjad on suured ja suured asjad on kadunud
¤ ühestki vestlusest ei jää käegakatsutavat märki
¤ sõnu saab kirjutada mõlemat pidi
¤ varbad igatsevad kastet murusse
¤ varjust saab valgus ja kinnisideest uitmõte
¤ kõndida päev otsa tagurpidi
¤ lehmad lüpsavad jäätist
¤ näed, saad aru, aga ei ütle
¤ süüa ära värvipliiatsid ning teha kurgiga võileibadest natüürmort..

kas on?

voolab kaasa..

Veebruari kahekümne esimene päev..
Elas kord väike tüdruk. Ühel külmal päeval kõndis ta läbi neljakandilise tunneli lennukisse, et sealt juba uuel maal välja sammuda. Päevad uues riigis läksid kiiresti. Liigagi ruttu. Ühel päeval kuulis ta kohalikke rääkimas tulevast lumetormist. Info oli ootamatu, kuid see-eest põnev. Olles juba paar nädalat tagasi õhinaga ülaseid ja lumikellukesi pildistanud, ei suutnud tüdruk oma kõrvu uskuda..

Uus hommik tõi üllatusi suisa mitmekaupa. Tüdruku korterinaaber, agar võistluskunstidenautleja, oli otsustanud jätta vahele praktikapäeva valutava õlaliigese tõttu. Viimane oli haiget saanud õhtuses trennis, kus teistkümnete aastate pikkuse kogemusega judokangelane vaese väikse salavõttega otse õlale kukutas. Pealtnäha oli õlg küll korras, kuid subjektiivsetele kaebustele ei saa vastu isegi kõige kogenumale silmale nähtav. Oleks siis vaatajaks olnud kogenud silmad! Uksest välja astudes tabas väikest seiklejat teinegi üllatustest. Lumetormi asemel oli võõra riigi pinnale jõudnud suur sula. Ju siis lumi oli öösel ära käinud.. kust muidu see veemöll alguse oleks võinud saada.. taevast ometi nii palju vett alla ei suuda sadada.. sealt ülevalt tuli seda aga ohtralt juurde. Küll ei pidavat küllale liiga tegema, räägitakse.

Kõik oli veest.. või vähemalt poolel teel veeks muutumise keerulises protsessis. Asfalt voolas. Tuul oli kindlasti sel päeval kokku pandud mitte õhust, vaid sulaselgetest veemolekulidest. Viis minutit väntamist oli piisav selleks, et veeldumisprotsess ka tüdrukule külge hakkaks. Mööda kihutavad poolvedelad autod andsid tirtsu tilkumisele omapoolse panuse. Veetilgad nina otsas kõdistasid teda vallatult. Imelik, et siis, kui vett oleks võimalik manustada lõpmatus koguses vaid suu avamise meetodil, ei ole selleks vähimatki näidustust. Selline ongi siis sulamisetunne..

Hoolikalt laialivalguvaid molekule koos hoida püüdes algas, töötas, lõppes praktikapäev. Tiirlemine tunnelites, kõnelevates liftides sõitmine üles ja alla, füsioterapeutilise hindamise rakendamine, triibulisele paberile tekkinud sihipärased mõtted.. nii palju ümbitsevat muutus tasapisi halliks.. Tüdrukule tundus, et punased tellised on hallid.. rohelised kaaned on hallid.. tintekajutid ja jutujupid on natuke hallid.. kohvilõhn on hall.. naer on sillerdav.. tasuta printimine on imelik.. järjekord seljataga on hall..ja sumisev.. Hall ei ole halb. Kollane oleks parem.

Tüdruk, päevaga veidi tahkemaks muutunud, mõlgutas pikkades tunnelikorides jalgu järgi vedades muistseid mõtteid. Retoorilisi. Retooriliste mõtete teke tundub olevat võrdelises seoses ümbritseva veeldumisega või siis katustele põrkuvate vihmapiiskade arvuga või hallinemisega.. Vahepeal selgus tõsiasi, et vabaajakostüüm ei olnud kapis tahkemaks muutunud ning paari minutiga muutus tüdrukugi konsistents. Vedelamaks. Kuni.. suurest sulast hakkas tasahilju saama jääaeg. Väntamise vahepeal. Veetilkadest igal pool said peaaegu märkamatult imepisikesed jääkristallid, mis põskedele väikeseid valusaid nipse lasid.. Armastusest vihkamiseni pidavat olema viiv. Basseinist liuväljani tundub olevat midagi sarnast. Ja vastupidi.

Olete te kunagi ära sulanud? Mänginud jalgpalli mehega, kellel on täpselt üks jalg rohkem otsa kruvitav kui teil? Otsinud ühte inimest ühel päeval mitu korda rohkem kui ühe korra mitu korda rohkem kui ühest kohast? Joonud silmadega? Söönud valge šokolaadi maitselist tumedat? Naernud naljade peale, mis räägitud tundmatus keeles?
Kord elanud veemolekulideks poolmuutunud tüdruk on seda kõike teinud.. sest ta voolas kaasa..

Ja lagritsat lihtsalt peab sööma..

mustikašokolaadilõhn..

Veebruari kahekümnes päev..
Täna ei juhtunud mitte midagi tähelepanuväärset.. siiski.. me ei eksinud enam ühtegi korda tunnelites ära.. mitte ühtegi..
kohv on piimaga.

Eile ei juhtunud ka midagi tähelepanuväärset (; Täiesti, täiesti tavaline päev..:
enne kukkesid ja muid sulelisi üles tõusmine. ralli. praktika. eriti vaikne tegevusterapeut. toonusehindamine. danglish (: ralli tavatule poole maakera. kokkusaamine sõbra sõbraga. main entrance. main entrance? a wrong main entrance! orienteerumine enda arvates tuntud suunas. sihtpunkt. sihtpunkt? veelkord vale sihtpunkt! tore portugaallane. totaalne võpsik. uus peauks. õige uus peauks? õige peauks! kotitäis head totaalsest võpsikust. vallatud lokid=igavese hea tuju valem? tagasitee tsivilisatsiooni. tänu priidule õigele poole (; kõik teed on ainult mäest üles. igas suunas. dead alright. mustikašokolaadilõhn (:
tee on sidruniga.

nii peaaegu ongi..

kivistumine on moes..

Veebruari kaheksateistkümnes päev..
Siin on veel pühapäev. Viimased viiskümmend minutit. Eestis on esmaspäev. Järgmised tuhat nelisada kolmkümmend minutit. Mujal on ka mingi päev. Esimesi ja viimaseid minuteid. Taani mõned pühapäevad on päikesevabad ja pilvised. Tänane näiteks. On hea, et jalgratastel on päikesepatarei asemel kondimootori jõul edasi liikumise omadus. Sellele teadmisele toetudes seadsime korvid linna poole, et heita pilk vanalinna siuksele osale, kus elutses muinasjutumees Hans Cristian. Kahjuks ei õnnestunud meil teda elusana tabada. Oli teine ühele pingile ära kivistunud. Viimane fakt ei takistanud mul muidugi ta kuueservale istumast ning pead ta õlale toetamast. Kas nüüd saab mu elust muinasjutt?

Solidaarsusest vaese kivistunud jutuvestja vastu olid kivikujuks muutunud ka tegelased tema pajatustest. Kogunisti kolm sammast olid moodustanud. Võlusambad. Iga kord, kui uuesti vaatasid, nägid midagi uut.. kärnkonn, mehe pea prillidega, mehe pea prillideta, merineitsi, peaaegu suudlevad armastajad, paks kits, karjuvad kujud, vaikivad kujud.. ühed varbad olid ka kivistunud.. pingi all.. ja lill koos pöialpoisiga kroonlehtede vahel.. pingi kõrval.. Kivistumine tundub moes olevat..

Üldse oli see täitsa muinasjutumoodi tänavatesegadik. Iga nurga taga tundus olevat veelgi ilusam majaderida. Raske oli jalutada ette kujutamata mõnd õnneliku lõpuga õpetlikku lugu akende taga just selsinasel hetkel lahti rullumas. Mnjah. Üha uued ja uued kangialused lõppesid siseõuedes, kus veelgi rohkem aknaid, millesse igatsevalt kiigata.. Munakivid jalgade all tundusid iseäranis õiged. Ja pilte oli vaja nii paljupaljupalju teha, et fotokas otsustas kavalusega etteteatamata puhkusele minna kõige kiiremal tööajal..nimelt apelleeris sellele, et tal aku vajab laadimist ja kõik. Saigi oma tahtmise. Mina ei saanud. Parim osa jalutuskäigust jäi sinna vedelema, kus ta ehitatud oli. Sellesse ossa jäi ka maja, mis "Kadri lemmiku" tiitli aupaklikult vaikides endale sai. Soe tumepruun madal maja, mille seina ääres kasvas minupikkune roosipõõsas.. ühe närtsinud punase õiega.. Kivitrepid, aknaluugid, kivistunud imepisike koer uksevalvuri ametis..kivist väljakasvav lill.. aknaluugist piiluv karumõmm..

Varbad saabaste sees nakatunud sest kivistumishaigusest tuimalt teada andmas otsustasime suunduda meieaegsesse maailma. Jalgrattasadulast windowshopping. Isegi kiiresti suletud poodide akendest mööda tuisates on võimalik avastada ühelt valgelt riiulilt unistustesaapad! Hirmkallid! Karmist tõest (miukseid toredaid jalavarje ikka tehakse ja millise toreda hinnaga) oimetuna juhtub aga nii, et ei märka üldsegi õigel ajal jalgrattalt maha ronida ning täiesti tahtmatult kasutad kurjasti võõra maa külalislahkust.. rikud seadust.. sõidad jalutamistsoonis.. Seda ei unustata sulle aga mainida.. Siukse asja eest võib muide 500 DKK trahvi saada. Kui lihtkodaniku asemel oleks mainijaks osutunud mõni politseinik. Duubeloimetuna peab silmas pidama, et õigel ajal rattale tagasi märkad hüpata. Hih.

Pannkoogiküpsetamine teeb tossu. Ventilaatori puhkepausi saab aga trotsida korraldades lahtise ukse päevad. Tossule meeldib värskes õhus lennata. Tõestatud fakt. Pannkooke saab süüa ketšupiga ja juustuga, apelsinimarmelaadiga saab ka. Apelsinimarmelaad on mõru asi, mille seest on põnev jutustamise taustategevuseks kooretükke välja koukida.. Kui pool purki mõru maiust on otsas ja süda väga paha, siis on tagumine aeg alustada millegi uuega. Näiteks tarkuse taganõudmisega või toiduraha arvutamisega.. ja apelsinimarmelaadi peale EI TOHI mõelda. Muidu jääbki süda pahaks.. kogu ajaks.. Taanis jääb alati kaks pannkooki järgi.

Pärast söömist juhtub ka asju: küünlad lähevad põlema, Priidu praktika päevik saab valmis ja Kadri aruandestki mustandiosake, naabripoiss Rasmus arvab paar ärevamat minutit, et Priit koputab ta uksele liig valjult mängiva teleka tõttu (heh. kas tema siis ei tea, et me oleme juba harjunud taustamüraga..), tegelikult tahab Priit hoopis pisukest siseinfot teada saada, plaanid muutuvad.. filmist mujal saab film siin.. asjaoludel, sõbra väike kingitus saab pakitud, internetil tekib stress, üks küünal põleb teistest palju kiiremini ära.. toolis ebaergonoomilises asendis lösutades surevad pepulihased ära.. ai!

Head uut! Ärge ära kivistuge!

P.S. Pühapäev on jalgratastele pikutamispäev. Suurem osa neist viskab end vintsuli ning naudib puhkust kummid taeva poole püsti. Jääb lootus, et nad ei jõua kivistuda enne, kui omanikud uuenädalauutekstegemisteks oma vanade rataste abi vajavad..

P.S.2. Priit alustas fotoseeriat "Kadri aktsioonis".. Nüüd ma ei saa enam üldse pilti teha, sest tema teeb minust pilti.. ja viimane mulle ei meeldi.. enda vabanduseks võin öelda, et algajad fotograafid ei peagi teadma, et ilusaid pilte saab nii ka teha, et ei pea tänavale pikali viskama.. eksju..

maailma äärel..

Veebruari seitsmeteistkümnes päev..
Siin on laupäev. Mujal on ka. Siin on laupäevad selleks, et saaks tundma õppida seda saart, mis meile veel mõne nädala koduks on. Toreda sõbra Lisbethi abiga. Saare nimi on Fynen. Nupukamad geograafiahuvilisemad juba teavad miuksest Taani saarest ma jutustan. Teistele teadmiseks mainin, et tegu on keskmise saarega selle luigekuningriigi kolmest suuremast saarest. Meil oli tore võimalus näha selle merest väljaulatuva maalapi kirdeosa.

Väikesed küpsisetordipojad karbiga kotti pakikakao kõrvale asetatud ning uks lukustatud, suundusime lootusrikkalt uuele päevale vastu. Lisbeth korjas meid kokkulepitud kohast peale, taanimoodi kommikott aknalaual maiustamist ootamas. Ja nii see algaski. Autoaknast sai piiluda luikedeparve põllul, sirgesse ritta istutatud puid teeservas, punastest ning pruunikaskollastest tellistest ehitatud maju.. linnamiljööst sai märkamatult maaolustik.. Rahulik. Ehk oli selles süüdi laupäevahommikune varane kellaaeg..

Munkebo`st sai esimene peatus. Vaatamata lausa hiiglasejõuga tuulele ronisime vapralt kahest keerdtrepist üles, et katsuda, kas Taani tige tuul Eesti omaga sarnaselt hinge kinni puhub, kui näoga tema poole seista. Puhub küll. Nii saimegi hingates vaid ühte suunda pilgud suunata. Riia ja Kopenhaageni suund oli see. Torni müüri äär oli nimelt laotud kividest, mille peale kirjutatud linnade nimed, mis mässava mere taga õnnelikult pääsenut peaks ootama. Tallinnat võimalike sihtpunktide seas toodud ei olnud. Tuul ikka veel end valjult meelde tuletamas ronisime autosse tagasi ning suundusime uude väikelinna. Munkebo, muide, on juba pikka aega olnud elukohaks neile sadadele, kes Odense laevatehases merevallutajaid kokku kruvivad, keevitavad, liimivad..

Kierteminde - armas väikelinn, mis talvehooajal naudib teenitud puhkust suvest, mil tänavatel käib meeletu melu. Kaks suverõõmude nautlejatele magnetina toimivat randa ning muinasjutumaale kohane vanalinn koos paadisadama ja paksude partidega on piisav, et elu mõned kuud aastas keemas hoida. Meie õhukesest luust ja lihast, vaatamata kampsunitele, sallidele, kinnastele ning muudele hipludele, ikkagi õelalt läbi puhuv tuul ei lasknud lavakujundust kõige täiega nautida, kuid igatsusepisiku külvamisega said isegi need teiskümned minutid ses stseenis hakkama.. Nüüd tahakski tagasi. Ilusa ilmaga. Et oleks aega ja olukorda iga meeliköitva nurga pildistamiseks, nautimiseks, meelde jätmiseks..

Mere äär oli kivine ja tuul vihasem kui eales varem. Pidin enne tükk aega pusima, et ust jõuaks lahti lükata. Kõik oma jõunatukese võtsin kokku. Ausalt. Lained möllasid. Neil oli lõbus. Vahutasid suisa neist ülevoolavaist pealesunnitud vigureist. See va vihane tuul oli ainult ühe asja pahasti organiseerinud meie vastuvõtmiseks: peitis silla, mis Funenit Zealandiga (Kopenhaageni kodusaar) ühendab, pilvede taha ära. Nagu mitte kunagi ei oleks mitte midagi kaht kõrvutist maalappi ühendanudki. Aga me ei läinud õnge, sest meil oli Lisbeth, kes teadis, et seal peab sild olema. Kadri ja Priit jäid uskuma ning vaatasid ikkagi silda, missest, et pilved ees olid! Kive korjasin ka. Siuksed musta-valgekirjud on neil siin nad. Nüüd on ühikakodus küpsisekausi asemel kivikauss.

Kommisöömine on juba väga vanast ajast teada tuntud ravivahend külmetamise vastu. Kõik teavad. Nii oligi, et mida rohkem Taani lagrits ja kummikommid suus sulasid, seda soojemaks olemine läks. Kellele seda autosoojendust vaja on, kui kommipakk oma ahvatleva sisuga lähemal kui käeulatuses olemas..? (; Põsed kommidest punnis ja meel üksteise norimisest rõõmus, liikus auto edasi maale. Päris maale. Sellisele maale, kus suurema tuuleta ilma korral kitsed ringi jooksevad ja põllud on rohelised ning kasvatavad lisaks teraviljale ka üksikuid suuri iidseid puid. Küngaste vahel üles alla, vasakule paremale vurisedes saab merd vaadata. Tähelepanekud: linnud on siin priskemad kui Eestis, põlluvahelised teed rohkem asfalteeritud, kui kruusased ja aukudega, Kadri arvates on kruusateed ja augud romantilised (nagu ka meri ja tuul ja paadid, mis seljatahajäänud sadamas kai küljes loksusid, madalad majad ning poolpõlenud küünlad aknaraamide taga on seda ka.. peaaegu kõik on), Priidule meeldisid värvilised munakommid enne, kui ta teada sai, et nende sees on lagrits (mina ei tea, kes talle ütles (; ), Lisbeth kihistab vaikselt naerda ning õpetab meile taanikeele Funeni murdes sõnu. Kurvilistest teedest ühel ja teisel pool on vanad majad, kivimüürid, külakirikud, tuulik.. Kadri lihtsalt peab igal pool miljon pilti tegema, et lõpuks mõni hea pilt ka olemas oleks..

Ja tee ja tee viib edasi.. Tundub, et iga uue kurvi taga ootab uus küla.. Umbes neli korda nii palju silmi oleks vaja, et kõike seda vaadata. Sõidame neist küladest läbi, möödume risti löödud puujeesusest.. puudega ääristatud kitsas tee lõppeb maailma äärel.. Kivisel ja tuulisel maailma äärel. Seal tahaks jalgu kõlgutada ja mõtteid mõlgutada, tuulde lennutada ning uhiuutena tagasi saada.. Mõtlemiseks on aga teatavasti kasvõi natuke hapniku vaja..seekord aga ei saanud vajalikul määral hingata.. jäigi mõlgutamata-kõlgutamata.. See-eest leidsin auguga kivi. Nüüd saan maailma läbi kiviaugu vaadata, kui tuju tuleb.

Taanimaa on laupäevahommikul kella kümne paiku ääretult rahulik. Nähtud inimesi on võimalik kahe käe näppudel üles lugeda. Teedel sõitnud autode jaoks läheks vaja ka varbaid, kuid siiski vaid ühe inimese jagu. Miski ses nähtus on teistmoodi kui kodus, mitte halvemini ja mitte paremini, aga teistmoodi. Kui olen kunagi välja mõelnud, mis see on, siis ..

Tähelepanekud vol.väga-mitmes: taanlased joovad ärasöödud sõnalõppudele papppakist peale külma kakaod, tikkude otsimine suurest poest lõppeb sellega, et saab kaks pakki teed ja kaks pakki krõpsu ja kaks pudelit õlut ja kaks korda kaks šokolaadi kaks ühe hinnaga.. tikke saab ka rohkem kui kaks pakki, ainuke postiljon tänaval on meile tuttav, punane triip poepõrandal lubab tädil kurja näoga Priitu põrnitseda, raamatukogud ei ole nädalavahetusel lahti ja raamtud maksavad palju.. homme on pühapäev.

p.s. Priit oskab:

• porgandeid tee sisse uputada
• korterit väga edukalt "täitsa pimedaks" teha ja "märkamatult" naabreid piiluda
  
• kasutada oma inglise keele lemmiksõnu (like, I, don`t, know) edukalt igas lauses
  
• rääkida Eesti lipust, ebauskudest ning kõrgeimast tipust, soodest..

Kadri oskab:

• kõigi Priidu eelmainitud kahe esimese oskuse peale kõhulihased võimatult valusaks naerda
  

Üle tee naabrid ei oska:

• luurekat mängida meiega

Küünlad on minu jaoks tehtud..

mõttemesilane..

Veebruari kuuteistkümnes päev..
hommik. helbed piimaga. jalgrattasõit. hej-hej. praktika. aeglane-kiire-kiire. soe. külm. soe. duubeljalgrattasõit segatud ootamisega. ajaraiks? ootamatud omamoodi jutujupid. kõht oi-oi-kui-täis. õhtu. öö.

sidruniballaad.
Artur Alliksaar

Kuu, naerust kollase näoga,
tüdinuna ujumast taevajões,
väänab välja oma tumesinised supelpüksid
ja heidab sidrunipuu võrasse puhkama.
Kuni ta magab, sügavalt nagu noor loom,
sünnivad väikesed sidrunid
ja krimpsutavad hapult suuseksi.
Uudistades üksteist, märkavad nad äkki kuud,
kelle põsed on unenägudest pisut punnis
"Milline kummaline, milline naljakas sidrun, ja kui suur!"
ütlevad sidrunijõmpsikad
ja lasevad talle kuklasse nipsu.
Kuu ärkab, kuid ei mõtlegi solvuda.
Ta ringutab magusalt
ja hakkab om aväikestele sugulastele vestma
kuumuinasjutte, mida on mitu miljonit tosinat
ja veel rohkemgi, ja millest ükski teist ei korda.
Kuni kuu jutustab, rändavad tema asemel väikesed sidrunid
järjekorras mööda taevamaastikke.
Ööd on aga pimedad, ja mis saab siis, kui keegi tuleb,
võtab kuu sidrunipuust, viib ta koju ja pigistab ta
mahla tilkhaaval oma teeklaasi kihisema?!

mina olen mõttemesilane..
ilma kuuta ei näe lennata.. kas valssi näeks tantsida?

palju päevi järjest on selleks, et oleks tavaliselt eriline..

Veebruari viieteiskümnes päev..
Tundub, et siingi maal võib juhtuda nii, et päevad on küll erinevad, kuid siiski omajagu sarnased. Mistõttu ongi täna nii, et juttu ei jätku kauemaks..

Taanis on kõik asjad millekski.. tikud on selleks, et nad otsa saaks.. ühika baar on selleks, et klaasist ukse taga pimedas võtit valesse lukuauku toppida ning siis avastada, et ülejäänud käivad suisa teisest uksest.. baarmännid on selleks, et nad sulle imekiiresti ette vuristaks kõik, mis nendekäest osta saab, hoolimata sellest, et sina alles esmast infot üritad eesti keelde tõlkida..õlu on selleks, et seda juua.. mündid selleks, et neid mitu korda erinevatesse hunnikutesse lugeda ja siis üks kuhjadest Priiduga tööle saata.. tüdrukud on selleks, et Priit saaks neid piiluda.. jutud on selleks, et neid rääkida.. piljard on selleks, et keegi teine seda kogu aeg mängiks.. vihm selleks, et ta külmalt ja märjalt taevast alla sajaks.. põlevad laternad on selleks, et neid kokku lugeda.. suitsutoss on selleks, et kõik riided pärast halvasti haiseks.. vannitoapõrand selleks, et saaks palju pritsida ning pärast susse kuivatada.. öö on selleks, et und oodata.. hommikud selleks, et une lahkumist tagant kiirustada.. jalgrattasadulad vihmakogumiseks.. võileivakarbid meevedeliku kogumiseks.. kollased kolmnurgad põrandal hoiatuseks, et liftiuksega pihta ei saaks (neile, kes seda salakeelt lugeda mõistavad..).. patsiendid vaatamiseks ja tudengite naerutamiseks.. füsioterapeudid kuulamiseks.. eesti keel kiiresti rääkimiseks..toonus Kadri peal hindamiseks.. kargud ja rulaatorid ja kitsed selleks, et saaks pärast lõunat mööda saali kimada või treppidel ringi hüpata leiutades/meelde tuletades õigeid liikumismustreid.. ümbrikus taaniraha selleks, et saaksime rattaga ennast oimetuks sõita (siiski õnnelikud, et vähemalt lähemas tulevikus ei pea veel päris kõiki hambaid varna panema.. siinkohal kõige siiramad tänud kõigile tänu kellele mainitud mänguvarandus meieni jõudis).. õli ja elektripliit on toa tossuga täitmiseks.. postkastid selleks, et neid üle päeva vaatamas käia ning tühjuses elava kajaga juttu ajada.. külmkapp tundub ka samaks otstarbeks olevat, lihtsalt tihedamini külastatav(;.. Priit on selleks, et keegi kogu aeg vaidleks ning valel ajal naerma ajaks, ennast trennis valusaks rabeleks, süüa teeks, päeva teise poole silmagi pilgutamata maha magaks.. küsimused on äraunustamiseks.. tühi jutt puhumiseks.. lauad on selleks, et neid saaks segi ajada ning soesoojemmängu mängida endaga..
kõik asjad on siin millekski.. kõik. iga päev.

vigurid on kõigi asjade jaoks.

Sõbralikkusest..

Veebruari neljateistkümnes päev..
Kallid, musid, paid kõigile, kes end minu ja keda mina enda sõbraks pean! Igatsen!
Siin maal nimelt ei tehta väljagi, et siuke päev on koitnud.. liiga usavärk pidi olema.. oeh. kallistada võiks ju ikka (; Aga see selleks.. nad on niigi meie iga päeva sõbralikuks teinud.. neil lihtsalt ei jätku ressursse ekstrasõbralikeks päevadeks..

Täna oli laste päev(: Sõbralik. Eriti minu suhtes. Esimene väike komppöiaga nägus noormees (pea 2 aastat juba ilma tundma õppinud!) näitas meile oma vankumatut karakterit nõnda nagu jaksas. Taani jonn on vaata et veel vägevam kui Eesti oma, eriti väikeste nägusate noormeeste esituses (; Karjus, mis ta karjus ja loopis oma lutti, mis ta loopis, lõpuks võlus Priit ta tornimängu mängima ning lapsest sai armas tantsiv ingel.. Kõik 9 venitusharjutust kannatas ära! Meie küll sealjuures ei näinud seda etendust, mis FT planeerinud oli, aga kogetud improvisatsiooniliste sugemetega etüüd lastefüsioteraapiale oli ka omajagu nauditav (: Õhupalli sai ka mängida! Ja lõpuks oli ju kõik ikkagi sõbralik (:

Teine vaatus sest lastefüsioteraapia etüüdist oli rahvusvahelisem kui igasugune eelnev tegevustik: eesti tudengid sakslasest FT-ga taani haiglas terves maailmas seilanud meremehest issi pisikest piigat piidlemas.. jällegi sõbralik: ootamiseks vajaminev aeg sai täidetud teega.. viimast näib neil siin kogu aeg üle olevat! Ja meie oleme alati teretulnud seda liiga hävitama(: Väike preili oli ka sõbralik. Isasse. Suured pruunid silmad, mis pea 6 elukuu kohta juba liig paljugi mittevajalikku näinud.. Vaeseke peab oma tõsiste terviseprobleemide tõttu veetma vähemalt aasta jagu päevi veel haiglas, olles kriitilises seisus isegi siis, kui pealtnäha tundub, et on hea. Mitte-sõbralik. Seda pisipiigat ümbritsev õhkkond oli aga kõike muud kui pessimistlik! Talle meeldivad musihääled ja puristamine.. ja ta kasutab silmipimestavalt armast naeratust..
Oskab kõigele lisaks selili olles varbaid suhu panna ja kõhuli pöörata! Väike vapper!

Mees infektsiooniosakonnast oli meiega nõus vastuvaidlematult rääkima. Isegi pärast seda, kui olime ta und seganud, et oma inglise keelse jutuga ta ajalukku tungida. Sõbralik. Kuna meil oli eeskiri temaga AINULT rääkida, siis pidime enda jaoks vajaliku sõnadega selgeks tegema.. huvitav oli.. peame ta teksti homme teadjamate käest üle kontrollima.. üldiselt läbihammustamiseks päris raske pähkel.. ootame-vaatame.

Ahjaa.. mu sääremajad karistvad mind korralikult asfaldi peal jooksmise eest ja siis kolmanda käiguga mäest üles väntamise eest.. nad on eriti tigedad.. mudimise ja sooja veega pritsimise peale ka ei anna andeks.. ühesõnaga leiutasin täna treppidel uusi kõnnimustreid (: .. et nad mu peale veel rohkem kurjaks ei saaks.. Täna nautisin sooja tuuletut ilma rahulikult asfaldi kõrval lehtedel sörkides nii palju kui võimalik.. lühikest maad.. äkki ikka saan andeks lõpuks.. vastasel korral on eriti julm, kui keegi teeb ettepaneku kasutada lifti asemel treppi, et laskuda kuue korruse jagu maad.. nagu täna juhtus.. küsimus suurele ringile: kas Priit sai vatsatäiejagu naeru pugistada?

Lõunapausid on lisaks porgandi näksimisele sobilikud keele õppimiseks. Järjepidevalt. Sõbralik.

• tere - hej
• nägemiseni - vi ses [vi seis]
• aitäh - tak
• palun-v(see-täht-mida-minu-klaviatuuril-ei-ole-aga-mis-näeb-välja-nagu-e-ja-a-oleks- siiami-kaksikud)rsgo [versgo]
• hästi tehtud - godt/super/flot [hääldamisel söö kõik viimased häälikud ära.. lõuna värk (:]
• head ööd - god nat
• sina oled minu sõber - tu en min ven
• siil - pindsvin (:
  

Siin on nii, et kui päeval magada, siis öösel und ei tule. Sellisel juhul tuleb panna riidesse ja minna õue jalutama, näiteks paar minutit enne uue päeva algust.. Siin tehakse nii, ausalt. Põnev on.. saab tubadesse piiluda ja sooja pehmet õhku hingata ja elu üle vaikselt või juttu puhudes järele mõelda.. Tuppa ei taha üldsegi tagasi tulla. Õues ei ole seinad hallid.

Mul on uus sõber: taani sõbralik soe pimedus. Ta meeldib mulle. (v.t pilti üleval)

Vi ses! God nat!

hmm..

Veebruari kolmeteistkümnes päev..
Olin eile ü-he ukse kaugusel riietusruumi leidmisest.. täna tuli välja.. aga selle ukse peal on taanikeelne suurte tähtedega tekst, mis teadmatutele tundub umbes "ÄRA TULE! SAAD SURMA!".. ja eile asjatasid selle ukse ees umbes kolm suurt meest.. Hea: täna ma tean, kus saan riideid vahetada.. homse päeva üks väljakutsetest on see, et leida üles ruum, kust saab puhtaid riideid tagasi.. (peame iga päeva lõpus kasutatud riided pessu saatma ja hommikul uued selga panema.. et bakterid ei leviks..).. valju häälega ei tohi rääkida, et Ida-Euroopast oleme, muidu äkki käsivad antiseptikus supelda (; aga üldiselt on siin levinud arvamus, et Eesti on kuskil Saksamaa kõrval..hih..

Tegelikult on täna nii, et ma olin pärast praksi nii kutupiilu ja magasin jälle õhtupooliku maha.. aga kuna ma ennast tublisti lugemismaterjaliga varustasin, tuleb nüüd sellega tegelema hakata.. mis mu vaesed silmad selle peale ütlevad?? ekraan helendab ja kiri on hägune ja tekst on keeruline ja.. üldse kärss on kärnas ja maa on külmand (: Kõige selle tõttu üritan täna põhiauru lugemise mitte kirjutamise peale kulutada..

Siiski.. Päev punktides:

• mina sain täna, pärast tunnelistes ja liftides orienteerumist (hea Hannega koos), varjuna järgneda füsiole geriaatrilises osakonnas (ilma hea Hanneta).. selline vaikne naine oli seal füsioks, kes arvas, et ma olen hirmus tark, kui soovitasin tal ratastoolil käsitoe ära võtta ja siis seda tegingi, et vanal-vanal-vanal insuldihaigel tädil oleks kergem voodisse siirduda.. hmm.. kunagi ei ole veel kõik niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii aeglane ja rahulik olnud.. kaks tundi ja kaks ja veerand patsienti.. ja harjutusi tegi see vaikne füsio hirmus vähe.. ja aaaaaaaaaeeeeeeeeeggggggggglllllllllaaaaaaaaassssssssseeeeeeeeelllllllllttttttttt.. ning selle geriaatrilise osakonna FT vahendid on umbes samal tasemel, mis meil siin Eestis..ratastoolgi koduselt sinisest vakstust ja TerapiMaster on samasugune, käsijalgrattad ka..
• hooldustegevus see-eest on siin aga hoopis teine teema.. hooldajad käivad patseinte pesemas, ise samal ajal.. hmm.. vilistades.. lauldes.. nalja tehes ja nakkavalt naerdes.. siuke sigrimigri.. ja patsiendid samal ajal tukuvad voodi kõrval olevates puust käetugedega tugitoolides.. vähemalt keegi ei riidle kellegagi nagu meil.. võib-olla nad viisakad, kui uued näod vaatavad..
• Priit käis nakkusosakonnas, kus füsio oli jutukas ja aeg ei läinud aeglaselt ning kust ta suutis meile tekitada homseks esimese patsiendi, keda peame hindama ja vaatama.. räägib teine inglise keelt.. aga omab sealjuures ka HIV-i.. Priit oli aga lahkelt nõus teda minuga jagama ja ütles seda muidugi nööritõmbajatele ka.. hmm.. nüüd ma natuke kardan..
• mina sain endale artikleid otsida.. olin nagu janune kaevul pärast ma-ei-tea-kui-mitut-päeva põuda.. igal juhul on nüüd nii, et artikleid, mida oleks lugea vaja on.. hmm.. palju.. ja tuleb juurde.. kes need õiged küll välja valiks.. hmm..

• lõunapaus oli tänagi informatiivne.. sõbrapäeva Taanimaal üldiselt ei tähistata (liiga usa), verivorsti süüakse magustoiduks kaneeli ja ma-ei-tea-millega-veel, jõulud on kalkunite nahka pistmiseks, taanlastele meeldib, et naistepäeval naistele lilli tuuakse, istumine EI TEE mu sääre tagumistele lihastele head.. hmm.. vihm ning selles lendamine asfalti kohal põrutab jalgu küll.. katseeksitusmeetod seegi kord.. taanlased on oma mustast leivast täiesti rõngas.. (ega see just halb ei ole)..
• Priit saadab kodust mulle sõnumi "Tule koju, toit on valmis :)".. hih.. mõni kohe ei taha, et ma targaks saaks.. hmm..
• tikud on otsas! kuidas saab küünlad põlema, kui tikke ei ole? hmm..

Tehke sõpradele pai! Öelge, et nad on kallid! Nautige oma toredaid sõpru! Täna ja homme ja järgmistel päevadel..

illustratsioonid (;

pildid, mis kõnelevad kahest olulisest ja ühest vähemolulisest momendist:

1.Kadri tõesti ei leidnud riietusruumi üles ja pidi kostüümi koju kaasa võtma
2.siuke see univorm ongi.. koduses miljöös.. tulevikus võimalus näha ka õigemas tegevustikus..
3.(vähemoluline) Kadri oskab sirge seljaga istuda küll

** poistel on püksid ka valged.. ja lisanduseks saame veel sellise valge tepitud jaki moodi hilburaasu, millega hea soe tunnelites kilomeetreid mõõta

it is all about tunnels..

Veebruari kaheteistkümnes päev..
Oleksin ma nuhk Albert, oleks täna olnud mu õnnepäev.. See on uskumatu, et ühel haiglal võib olla üle kümne kilomeetri tunnelit, mis ei kulge otse..S: kurvid, ristteed, uksed ühest koridorist teise.. jalgrattaga sõitvad valged kitlid, kasutatud riideid, puhtaid toidunõusid, kõike muud võimalikku vedavad transpordirongikesed.. liftid.. kõiges selles kuskil imestunud Eesti füsioteraapiatudengile vajalikud uksed, kostüümijagajad, riietusruum.. kas Kadri, kelle orienteerumisoskus ei ole paari möödunud päevaga oluliselt arenenud, eksib seal ära.. hmm.. õige vastus: eksib, ja kuidas veel.. katseeksitusmeetodil tõestatud fakt (:

Täna oli esimene praktikapäev. Sissejuhatus. On igati meeldiv, et nad meile kõige pealt tunneleid näitasid: nüüd lihtsalt on teada, et enam keerulisemaks see eluteateri vaatus minna ei saa.. Kui osatäitjad ei saa täpselt aru, mis toimub, siis audientsil on vist halenaljakas.. või tragikoomiline?

Igal juhul.. tunnelid suutsid toota kustumatu elamuse, mis ülejäänud hommikupoolse päeva sündmused kahvatama pani.. kuigi ei olnud see saatusemaalija ka muu toimuva pealt värvi kokku hoidnud.. Kuna infot valati meile täna kulbi asemel kümne liitrise ämbriga vähemalt kaela, siis on kergem sest kõigest ehk punktikaupa kirjutada ja arugi saada..

• Odense ülikooli haigla on töökohaks tuhandetele inimestele.. sealhulgas umbes 80 füsioterapeudile
• haiglakompleks paikneb suurel ja ma rõhutan SUUREL territooriumil, koosneb mitmest ja ma rõhutan MITMEST majast, neid maju ühendab hämmastav ja ma rõhutan HÄMMASTAV tunnelitesüsteem
• patsiente hoitakse haigalas võimalikult vähe aega, mistõttu FT töö selles haiglas peab olema kiire ning hõlmama pigem hindamist ja patsiendi nõustamist, kui kaugematele eesmärkidele orienteeritud teraapiat
  
• FT sai endale jaanuarist uue maja, kus kabinetid paberitöö tegemiseks, saal rühmatundide läbiviimiseks, ruum nõupidamisteks.. üldiselt teevad nad aga tööd osakondades, kus ei ole FT läbiviimiseks eraldi ruume, vaid vajalikud harjutused viiakse läbi patsiendi voodi juures, eraldades see võimlemise ajaks kardinaga.. ise näeme seda reaalsuses järgnevatel päevadel.. siis saab seda mo kogenematule kõrvale veidi kummalist süsteemi lähemalt kommenteerida..
• praktika haigla poolne koordineerija Hanne (täpne vanus täpsustamisel..põgusa vaatluse najal pakutult 54) on tore naine.. elu aeg ses haiglas töötanud.. lõpetas FT õppimise 1984. aastal.. mind ei olnud siis veel olemaski!!! tema on see, kes otsib meile patsiente ja füsiosid, keda saaksime oma kohalolekuga sundida inglise keeles rääkima.. temaga saame kokku hommikul ja lõunapausidel.. tema on see, kellele saame kurta oma õnnelikku/kurba saatust.. tema on see, kes soovitas meil minna Lübekisse, sest seal on ilus ja see, kes juba pärast kümmet minutit tutvust võtab ümbert kinni ja küsib, et kas kõik on korras.. Hanne on see, kes rääkimise keskel naerab ja teeb lõbusalt silma ja küsib, kas meil on praktika suhtes kindlaid ootusi ning kirjutab meie personaalsed huvid paberile üles ning lubab otsida just meid huvitavaid patsiente.. Hanne on see, kes viib käekõrval poe juurde ja ütleb, et tegelikult on siin kallis ja järgmisel päeval peaks kodust võileib kaasas olema.. Hanne on see, kes räägib meile, et taanlastele ei meeldi prantslased, sest kuninganna vastavast rahvusest abikaasa ei oska ikka veel taani keeles rääkida (shame on him!).. Hanne on see hea ingel, kes mulle homme uuesti näitab, kus pagana kohas see riietusruum oli, kus ma tavainimese riided univormi vastu pean vahetama.. tema on see hea ingel, kes seda sama ülehomme ka teeb (:
• meiega koos on Hanne praktikale organiseerida ja Maria (28) ja Lisbeth(23), esimene rootslane, teine taanlane. Mõlemad kenad noored inimesed. Vastuvaidlematult nõus läbi viima poole lõunapausi pikkuse taani keele lühikursuse (: mille käigus saime muuhulgas teada, et neil on kolme erinevat sorti ooood, kahte erinevat sorti üüüüd ja siis need ülejäänud neli täishäälikut.. p.s. Metallica trummar on taanlane..
  
• kostüümid on neil/meil ka.. armsalt koledad.. ma ei oska kirjeldada.. kunagi teeme pilti, siis ei ole sõnu vajagi.. iga päev peab puhta selga panema ja ühe tagavaraks kapis hoidma, kui seljas olev juhtub mustaks saama.. siinkohal tuletan meelde, et vahetamiseks peab teadma, kus riietusruum on.. (:
• esimesel nädalal oleme vaatlejad, kirjutame päevikut.. oleme muidu vahvad.. tuleb välja, et käesolev haigla on niisuguste inimeste tervekstegemise kohaks, kes väga ei taha inglise keeles rääkida.. ei taha taani keeleski väga rääkida.. aga otsimine jätkub..
  
• nõudmistega on nii, et nad konkreetselt ei taha meilt midagi saada, arvavad, et oleme eriti mitme jalaga maa peal ja teeme ise enda arendamiseks päevikut ja kirjutame aruandeid, kui arvame, et see peaks vajalik olema.. Hanne loeb suurima hea meelega, kui peaksime oma mõtetele jagajaid vajama.. oeh. mu Asjalikkus peab käbedalt herkulaputru sööma hakkama..
• reeglina hakkavad päevad algama kell 9 (selleks ajaks peavad riided vahetatud olema.. et siis hakkan vist õhtul sinna kohale minema, et hommikuks õiges kohas ümberkehastuda..) ja lõppema 14 paiku, kusjuures võime kasutada nende raamatuid ja teraapialaudu järgmiseks päevaks valmistumisel pärast muid planeeritud tegevusi
  

• jääme homset ootama (:

• hämmastav, kui sõbralik võib üks õhkkond olla.. nad küsivad, kas meil on kõht täis ja annavad teed või kohvi juua, enne kui hakkavad rääkima praktikast ja tunnelitest.. kui sellega ära harjub, siis.. saavad minu tulevased praktikandid ennast eriliselt tunda (;

Ülejäänud päevast ühe osa tegin süüa, kui Priit poes oli, teise osa magasin märkamatult maha, kolmanad osa käisin jooksmas.. nende osade vahepeal nägin ootamatult palju ühikainimesi, ütlesin naabritele tere.. ülejäänud osad ei vääri märkimist.. Jooksmine seeeest oleks väärt tervet teist sama palju blogijuttu.. Meil siin nimelt sajab sooja vihma ja tuult ei puhugi.. Kõige parem ilm jooksmiseks.. Sellise ilmaga on selline tunne nagu lendaks mööda teed edasi.. Soe vihm niriseb mööda nägu alla, tänavatuled peegeldavad lompides, puud joonistavad isemoodi varje, ainuke õhk, mis liigub on see, millele otsa jooksed.. Üksikutele romantikutele ideaalne võimalus iseenda eest ära joosta.. Niikaua liduda, kui enam ei jaksa.. niikaua kui tervele ühika territooriumile on ring peale tehtud ning ennemini märkamatult seljataha jäänud trepid hakkavad tunduma algusena pilvelõhkujate tippu.. niikaua kui muud ei kuule kui iseenda hingamist.. niikaua, kui süda tundub olevat kolinud kõrva.. ja ikkagi on meeletult kahju õuest ära tulla, sest vihma veel sajab ja udu on parem hingata kui tuult.. pehmem.. see oli esimene sõbralik pimedus, mida ma siin kohanud olen.. temaga tahaks sõbraks saada..

Priit käis mingis võitluskunstitrennis, mille nime mu rumalad näpud kirjutada ei oska.. Ta hakkab seal tihti käima, mis jätab mulle fantaasiavabaduse endale tegevusi välja mõelda.. vaidlemise ja tujutsemise asemele..

Ahjaa.. roosa Kinky nimelise kaelarihmaga kass käis meil külas (: läbi Priidu toa avatud akna (: Ütles oma triibulise häälega mulle kassikeeles: "Terrrrrre!" Kurises ja väristas sabaga.. justkui selle märgiks, et on eriti rahul õnnestunud ehmatamiskatse üle. Minu meelest oleks ta võinud meile sisse kolida. Priit aga oskab karated.

...

On asju, mida ei saa endale hoida.. isegi pole-olnud-päevadel..
Priit Kadrile: "Tavaliselt oled sa ikka hull mõrd!" Ma ausalt lubasin tal oma arvutist filmi vaadata pärast seda, kui juhuslikult ise peaksin näiteks kolme kaheksandiku pealt magama jääma.. (;
hea, et seda päeva ei olnud..

pole olnud..

Veebruari üheteistkümnes päev..
Tänast ei ole olnud. Hommikul oli õhtu. Päeval oli õhtu. Õhtul on öö. Kõik on hästi kiiresti aeglane. Kui ööd ei ole, ei ole ka päeva. Asjakohased tervitused naabritele, kes punkt kell kolm a.m. panevad mängima valju muusika ja siis karjuvad sellest üle. Terve tunni on nad võimelised seda meelelahutust järjest nautima. Edaspidi väikeste hingetõmbepausidega veel omajagu aega. Huvitav kui aru saaks, mida nad karjuvad, kas siis oleks vähem häiriv..

Olematul päeval ei teki tähelepanekuid. Kõik on täiesti tähtsusetu, samasugune nagu alati, tähelepanuvääritu.. Ja mina olen olematul päeval äraütlemata tühine.. sisutu.. mõttetu.. tujutu..
Väike nuhlus olen väljavalitutele igal jumala päeval, olemasolevatel ja olematutel. Sellest pahest üritan väljavalitute hüvanguks kõigest hingest lahti saada.. mis ei välista muidugi, et mingis uues kuues jälle saabuksin.. usun, et väljavalitud jäävad samaks.. kui nad selleks ise näivad soovi avaldavat.. oeh. olematutel päevadel on imelik proovida eksisteerida.. nuhlus ei ole hea olla.

Homme on päev olemas. Esimene praktikapäev! Jabadabaduuuuuuuuuuuuuu! Vist. Ehk. Võib-olla. Ovatsioonid on siinkohal nii mitmepalgelised kui palju numbreid armas lugeja suudab parasjagu meenutada. Veel üheski ovatsioonis ei ole varem lõimunud rõõmu, ootusärevust, hirmu, lootust.. Kõige selle vajalikkusest aga homses loos.. Tõusma peab hirmus vara.

Eestis käib samal ajal elu edasi, kui meie siin oleme! Kes seda oleks osanud aimata?? Näiteks ilm läheb hirmus külmaks ja kodutorudes külmub vesi ära ning toas on hingamisest udune. Näiteks meie eesti kroonidest saavad meie taani kroonid ja meid ennast ei olegi vaja. Näiteks Toomas Hendrik saab vabadusvõitlejalt avaliku kirja. Näiteks Melli mustkunstnikukarjäär kogub tuult tiivusse, seekord puhutuna proua Aunaste poolt (räägitakse, et tuleval teisipäeval "Meie" saates saab näha). Eestis on siis ka päevad, kui siin ei ole.. Mujal on ka päevad, kui siin ei ole.

Täna oleks olnud selline päev, kus oleks osanud joonistada ja luuletada.. ja kus oleks võtmega baariukse lahti saanud.. kus ei oleks saanud poest piima ja mett osta.. kus oleks võinud leida lähiümbrusest uusi tuttavaid.. ning kus ukse taha ilmunud ja veidi aja pärast kadunud kilekott oleks nabani nalja teinud.. aga tänast päeva ei olnud olemas.

• kohvi ei tohi õhtul juua.. isegi kui jäätis on üksi liig magus süüa
• teiste blogisid ei tohi uurida.. eriti kui sealt on võimalik enda kohta asju välja lugeda.. vist mitte positiivseid..
• Wiker Park tehti selleks, et Kadril oleks midagi ikka uuesti ja uuesti vaadata..

kas otsekohesus on voorus? kas on asju, mille eest ei sõida isegi lennukiga ära? kas on aus, kui tähtsad asjad otsustatakse nii, et ise ei saa midagi öelda? kas iseolemine on alati kõige õigem?

on hetki, kus tahaks olla udu..

vastu külma tuult..

Veebruari kümnes päev..
Õues on külm (: Sõitsime täna sellise vastutuulega linna, et eskimod oleks ka värisenud.. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii pagana külm tuul oli.. tore iseenesest.. saingi juba teist päeva järjest läbi nina hingata (: eks homme ole näha, kas see luksus lendas jälle kord minema.. õnneks jõudsime jääpurikateta nina otsas soovitud sihtpunkti.. oleks soovitud paik natuke kaugemal olnud, oleks jääpurikad ka tulnud. ausõna.

Kultuuriliselt arenemine on iga kell igasuguse ilmaga ja pea igasuguses vormis üks äraütlemata põnev tegevus. Täna käisime Odense kunstimuuseumis.. Brandts.. siuke mitmekorruseline maja, kus kõigest kõige rohkem fotosid.. maale ja joonistusi ning siukest rohkem minu marki asju seal hetkel kahjuks ei olnud.. Üks terve korrus on juunini okupeeritud näitusega, mis jutustab Taani meedia (eelkõige trükimeedia) arengust. Suur tuba täis igat sorti trükimasinaid.. minu kogenematule silmale kõik suured rauahunnikud, mille käsitlemine tähelepanuväärse oskusena paistab.. muide, trükitöö mustuse ja füüsilise raskuse tõttu kuulus selle tegemine veel kahekümnenda sajandi alguseski suuresti meesterahvastele.. Ühele stendile olid ritta pandud koomuskid.. suuremas osas taanikeelsetena jäid nad meile mõlemale piisavalt kaugeks.. välja arvata üks, mille kangelaseks oli lõbusa näoga lehm, kus kogu nali oli mõistetav piltide kaudu.. tummkarikatuur.. mille ees me siis Priiduga seisime ja itsitasime (: Veel saime vaadata kahekümnenda sajandi alguses tehtud fotosid indiaanlastest.. tõesti oli huvitav. Ühe indiaanlase nimi oli Mosquito Hawk. Omamoodi üle prahi oli tubade labürint, mis algas paigast, kust pilvelt pilvele hüpates jõudsid Paabeli tornini, mida mööda sai spiraalselt üles kõndida ja mille sees olevasse tühimikku sai sisse pugeda ning redelit mööda üles poole ronida.. seina küljes olid telefonid, mille kaudu sai mingi eestlaste jaoks avastamatu valemiga rääkida.. taani lapsed olid selle saladuse muidugi lahendanud.. turnimiskirg rahuldatud, viis tee edasi uude tuppa, seal olid põrandal suurest valgest paberist välja lõigatud ja kokku kleepitud inglilapsed.. vaid uudistamisrõõm.. uus ruum sisaldas maa ja põrgu minimalistlikku versiooni, kusjuures maa oli roheline kuppel, mille tipus suur puu musta traataia sees, värvilised inimfiguurid mööda tüve taeva poole pürgimas.. põrgu aga rohelise kupli all kubisev eredalt valgustatud koht, mida maa pealt läbi aukude kõhuli maas olles piiluda võis.. seal tegutsesid papiluukered.. kui aga põrguvõrgutustest vedu ei võta, on võimalus järgmises kambris valgetel patjadel pikutada, selg vastu vatist seina, linnulaulu kuulata ja laes liikuvat lennukiaknavaatest tehtud videot jälgida.. mõnus.. tunne juba piisavalt ingellik, on aeg siirduda viimasesse saali, kus võimalus šablooni järgi valgest paberist inglikujusid välja lõigata.. Kadri tegi kaks tükki, ühe endale ja ühe Priidule, Priit tegi ühe, millele me head soovid peale kirjutasime ja neile sinna lae alla riputamiseks maha jätsime.. lõppkokkuvõttes oli täitsa tore kogemus see taeva ja maa vahel mürgeldamine.. KUMUst veel ere mälestus põues põksumas tibakese rahvuslikkuse kõrval, panin äratulekuks jope selga mitte just kõige vapustatumas meeleolus, aga igal pool ei ole nii nagu Eestis (; olin oma kunstiannuse aga siiski saanud..

Postiteenuste osutamise kvaliteediga tutvusime ka. Sõbralik. Müüvad väikeste ümbrikute asemel suuremaid näiteks (:

Tagasisõitu lükkasime nii kaua edasi, kui jaksasime. Juba paljast mõttest selle va tuule pihta tulid külavärinad ja nina läks punaseks-punaseks. Siinkohal on paslik mainida, et taanlased ise on oma üldiselt soojast veebruarist nii vaimustuses, et ei pane väikest tagasilööki õhutemperatuuri vallas tähelegi ning kimavad ratastega näiteks miniseelikute ja sukakate väel vapralt punktist A punkti B. Brrrrrrrrrrrrrr.. Tagasi tulles oli tuul õnneks tagant.. või külje pealt.. igal juhul mujalt kui eest..

Tähelepanekud volK: Kadri on alati väga viisakas ja väljendab sed, öeldes selgelt "aitäh".. jär-je-pi-de-valt.., mündid on saatanast (eriti kui ei oska peast arvutada), Eesti piimatoodete isu on, siin on vastav kaubavalik teise maitsega.. magusam vist.. siider on ka magusam kui kodus (nagu paneks purgile kodusiidrile umbes kolm supilusikatäit suhkrut juurde ja segaks ära ka), Kadri ja Priit ei ole üldse ühesugused, mis on nii naljakas.. Priit sibab toas paljajalu, Kadri villudega.. Priidule meeldib poes käia, Kadri teeks ükskõik mida muud.. Priit sööb, kui on igav, Kadri loeb või kirjutab.. Priit sõidab rattaga kiiresti, Kadri aeglaselt.. Priidule ei meeldi makaronid, Kadri oskab ainult makaronidest süüa teha.. Priit eelistab pehmeks praetud kartuleid, Kadri sööks hea meelega just neid, mis veel natuke krõmpsuvad.. Priit magab hommikul kaua ja on õhtul hilja üleval, Kadri päev algab ja lõppeb varem, Priit sööb saia, Kadri leiba, Priit jätab igal pool (loe vannitoas, köök-koridoris..) a-la-ti tuled põlema, Kadri kustutab iga kord ära ja istub meelsamini hämaras.. oeh.. kooseluvõlu või mis..; mesi hakkab meil ka otsa saama ja juust on juba enne otsas, kui Kadril üldse tekib mõte, et võiks mekkida (:

Meie hüüdlause: " Kaks ei saa vaielda, kui üks ei taha!" (: Meie korteris üks alati tahab (;

Aga nüüd algas Vikerraadiost unejutt. Muusika on täpselt nagu siis, kui meie veel seda huviga kuulasime. Tore kodutunne (:

tähelepanekud vol.F

Veebruari üheksas päev..

• oleme terve nädala juba Taanimaal elutsenud
  
• igasugused plaanid on saatanast, sest nad lähevad untsu (me ei käinud täna raamatukogus, sest hommikul tuiskas (ausõna ma ei ole valetama õppinud) ja tervis on hetkel selleks, et seda säästa)
• akna taga kräunuv kaelarihmaga(mille küljes roosa süda nimega Kinky) nukra näoga kass paneb proovile Kadri empaatiavõime ning tiivustab Priitu juurdlema teemal, kas tal on parasjagu rohkem kahju kassist või minust
• assotsiatsioonikorteksis tekib tegevusaje
• Priit on nohusena antisotsiaalne, sest suheldes ei suudaks ta mõelda muule, kui oma nohule
  
• orienteerumisoskust Kadri arsenalis ei eksisteeri, kaardi olemasolu mainitud vajakajäämist ei korva
• lumekirme ja tuisutuuled kahandavad oluliselt jalgratturite arvu Taani teedel
• siin on samuti olemas liiklushuligaanid, kes linnas kihutavad ja jalgratturitele signaali annavad (mille vastu tahetakse võidelda paljaste naistega tee äärtes (: )
  
• suhkruta (piimaga) lahustuv kohv ei olegi kõige hullem, kui seda heas seltskonnas tarbida
  
• "Estonia is about empty streets, trees, bowling, cheap beer and jelly, " mo kohalik sõber Simon, kes möödunud kevadel nädalajagu päevi Eestis veetis
• neil siiski on politseinikud! (mitte ainult see üks, kes rolleriga aeg ajalt ringi sõidab)
• üksi hämaratel Odense tänavatel jalgrattaga uidates, hakkavad mõtted elama oma uitelu
  
• sõpradeta oleks elu tähelepanuväärselt raskem takistusrada läbida
  

tuul vihiseb kõrvus, lumekirme rataste all ja targad sõnad silmade ees..

Veebruarikuu kaheksas päev..
"Ükskord ju peab asjalikuks hakkama," mõtles väike Kadri ja nokkis nina edasi.. Tema ruuduliste pükste taskus mõnulev Asjalikkus aga kikitas lootusrikkalt kõrvu. "Ometi ei pea ma enam nii palju oma imepisikesi jäsemeid pingutama," oli tema mõte. Kõigil, isegi oma ülesandeid lausa jumaldavatel tegelastel, on õigus väikesele mõõnale motivatsiooni leidmisel..

Nina nokkimise õhtu oli eilne. Täna võtsimegi kätte ja kes rohkem, kes vähem köhides, sõitsime raamatukokku.. õhukest maad katvat lumekirmet (!!!) trotsides.. Eestis läks külmal nii kitsaks, et kolis teine osa endast siia meie juurde. Nüüd ähvardab siingi meie armsa kevade mõneks ajaks puhkusele saata ja ise ilmategemise rasket tööd juhatada. Päris ambitsioonikad plaanid on tal veel peale kauba: järgnev viispäevak näeb kohati ette suisa miinus nelja kraadist ninanäpistajat.

Rattaga on endiselt väga tore liigelda (: Põsed saavad punaseks ja külm ka ei ole. Lumekirme ei tähendanud õnneks seda, et libe oleks olnud.. Vastasel korral ehk oleks see jutuke kirjutamata jäänud või paremal juhul eriti vürtsikas välja tulnud.

Raamatukogu on neil väike aga tubli. Raamatukohutädid on muidu päris tavalised, aga äraütlemata sõbralikud. Mäletasid meid ja puha. Näitasid küsimata kätte füsioteraapia raamaturiiulid ja ajakirjade nurgagi. Käskisid kindlasti küsida, kui miski peaks panema pead murdma. Mida nad küll söövad??! Raamatuid ei ole neil siin sugugi lademetes ja igat eksemplari kümnete kaupa saadaval, aga häid raamatuid on see-eest küll, näiteks terapeutilise harjutuse või motoorse kontrolli kohta.. Alustasin nimekirja pealkirjaga: "unistuste raamatud.." Priit sai kõhutäie naerda. Siinkohal tuletan vastakate tunnetega meelde lärmakat seltskonda raamatukoguga külgnevat iseseisvatöö ruumist, kes oma kajavate naerupahvakute ja valju taanikeelse jutuga meie tähelepanu nii mõnigi kord endale tõmbasid.. Naer on nakkav, ausalt (: Südamest loodan,et tegu oli tegevusterapeutidega (;

Toolid on neil ka mõnusad!

Kuna raamtukogu on avatud vaid loetud tunnid, mis järgmisest nädalast kattuvad meie loetud tundidega haiglas, peame leiutama viisi, kuidas sest luku ja riivi taga olevast tarkusest endale suurimat kasu tekitada.. Siiani häid mõtteid veel ei ole! Välja arvatud see, et Priit lubas ühe raamatu joonistest fotokaga pildid teha.. kui nad neid raamatuid meile koju annavad.. Mina sain kõhutäie naerda (: Raamatukogust saab homnegi destinatsioon. Minule see koht igal juhul meeldib.

Tänane tarkusejaht jäi veidi lühikeseks, kuna mul oli kokku lepitud online kokkusaamine oma armsa emaga. See on hind, mida peab maksma laps, kes elab nii maal, et koduni internet kohe kuidagi ei ulatu ja emmega saab rääkida kokkulepitud aegadel. (hinna all mõtlesin siinkohal lühikesi targakssaamise tunde) Romantika? Teisest küljest teeb emaga rääkimine ka IGA JUMALA KORD targemaks. Nii, et ma ei kurda mitte grammigi. Seekord sain muuhulgas umbes kuuendat korda teada, kuidas hakklihakastet tehakse (mulle lihtsalt ei jää see meelde!).. maitses lõpuks päris hea..

Nüüd sikutab jälle see Asjalikkus, kes nüüd mu alati sassis juustesse on roninud, mind kõrvast ja arvab, et ma peaks vastama küsimustele, mis kliinilise praktika juhendaja oli ette valmistanud ja korralikult ümbrikusse pannud.. Kas vastuseks küsimusele, mis ma eesootavast praktikast ootan, oleks väga rumal kirjutada midagi stiilis palun-tehke-mind-targaks..igas võimalikus ft valdkonnas..? oeh.. Personal backgroundi tahetakse ka muuhulgas teada (: hmm.. maalt ja hobusega..Ida-Euroopast, aga isegi ülitungival vajadusel ei ole siiani midagi varastanud..olen juba lapsest saati hommikust õhtuni anatoomia raamatuid ennekuulmatust uudishimust punnis silmadega uurinud.. Ai! Asjalikkus näpistas mind just.. andmaks märku, et ma enam rohkem rumalat juttu ei ajaks. Tundub, et ta hakkab mul üle pea kasvama S:

Kaks korda sõitsime täna kollase tulega üle tee. Nüüd olen kõik südamelt ära rääkinud. Ahjaa.. sotsiaalkultuuriprogrammi hakkame ka siin salamahti hauduma.. kohalik baar ja (sega)saun on ikkagi selleks tehtud, et neid kasutada..

rattad ja muu fotogeeniline.. seekord läbi kadri fotokaakna..

Minu tagasihoidlikud pildid veebruarikuu seitsmendast päevast. .
Krookused iseloomustavad seda, et meil tõesti lastakse siin natuke kevadet limpsida..
Paaril järgmisel pildil on idee anda edasi tõesti vägevat peegeldusteilma.. seal teispool vett siiski toimub miskit (:
Puud, mis ei peegeldu, aga on muidu ju toredad..
Ilusad luiged on neil siin ka..
Paksus pardid, kes mõnusasti üle jalgrattatee paterdavad ja suure prääksumise vahepeale tähelegi ei pane, et keegi nende sabatutist just mööda sõitis..
Ja meie juba eriti kuulsaks saanud tranduletid: lubage esitleda, minu kollane Mustang ja Priidu punane püss..

plaanid on selleks, et..

Veebruari seitsmes päev..
Täna ongi rahvusvaheline rattakummardamise päev! Ilma nendeta oleks me päev ehk ootamatult tühise pöörde võtnud, kuid nüüd on siiski siia natuke miskit puhuda (: Au ja kiitus inimesele, kes ratta leiutas!

Eilne päev lõppes muide filmiga.. Kui ühte filmi vaadata umbes miljonindat korda, siis hakkab nägema väga vahvaid detaile.. hästi tore (:

Tänane päev algas sellega, et mu väike mögafon hakkas laua peal hüppama, täpselt niimoodi nagu keegi helistaks. Ja helistaski! Kell oli 6.41 (: Nüüdseks on selgunud, et lukustamata klahvid mängisid ennekuulmatu ja harvajuhtuva vabadusega oskuslikult numbrivalimise mängu (: Täitsa minu maailma moodi päeva algus. Peaasi, et igav ei hakkaks!

Muide, vaatamata hüppavale telefonipoisile laua peal, magasin oma rekordilise une ja ärkasin pärast Priitu. Pole kunagi varem juhtunud. Päev iseenesest tõotas tulla huvitav, sest olime oma kohaliku sõbraga kokku leppinud, et läheme pärastlõunal kohaliku maa kunsti vaatama. Juhtus aga nii, et Mette (meie tore taani sõber) ei saanud kahjuks tulla ja tema sms ei jõudnud mulle kohale! Niisiis ootasime viisakalt tema teate saabumist, et siis maailma avastama minna, aga mida ei olnud, seda ei olnudki.. ja ei tulnud ka.. Järjekordselt olime väga vaprad ja otsustasime, et lähme ise ja otsime kunsti üles (: (mulle tundub, et me üldse oleme hirmus vapraks siin olles muutunud.. Vapper Hiir, hoia alt, meie tuleme!)

Nii vahva on rattaga sõita! Kõik, kes ei ole proovinud, tehke seda kindlasti! Eriti hea tundmustekompoti retsept: 1.kõnni pikki, pikki, pikki vahemaid, kasutades oma armsaid sünnilt kaasa antud kepsjalgu, kõnni kohe mitu päeva järjest ja kindlasti ära unusta, et jalutuskäigu sihtpunkt võiks asuda mäe otsas 2. osta väga palju raha eest pilet bussi/rongi/trammi/trolli/muu taolise ühistranspordivahendi peale saamise lunastamiseks ning kogu sõidu aeg proovi keskenduda sellele, kui palju raha sa just natuke aega tagasi ära andsid; sõida kohta, kus jagatakse jalgrattaid. 3. avasta oma ratta meeldivaid ja vähem meeldivaid omadusi, saa temaga sõbraks, tee paar proovitiiru (näiteks tee kindlaks, kas tal on käsipidur töötab või kas talle meeldib pöörata rohkem kui 90 kraadi..) 4. võta ette esimene pikem reis, näiteks sõida tagasi sinna, kust alustasid varemmainitud ühistranspordiga; õnnelikult sihtpunkti jõudnud, tunned juba esimesi positiivse tundmustekompoti aimdusi kehas ringi sibamas 5. pühi kastepiisad sadulalt ja võta ette teekond, mis varemalt sai läbitud ustava kondimootori abiga. 6. positiivsete tundmuste kompott sinu organismis suureneb võrdeliselt pedaalipööretega (:

Kunsti juurde jõudsime kahjuks natuke hilja selleks, et seda seekord nautima asuda (eriti pidades silmas seda, et projekt "Kadri ja kunstivaatamine" võtab tunduvalt rohkem aega, kui pea samasisuline projekt "teised inimesed ja kunstivaatamine"). Nupukamad said juba aru, et eelmises jutus kuulsust kogunud Asjalikkus oli seegi kord end kaasa pakkinud. Nii iseseisev on ta meil (: Vähe nukrad sellepärast, et parasjagu käimasoleva infoühiskonna viperused meie plaanitud kunstinautlemise edasi lükkasid, astusime sisse muusikalaenutusse. Vahva koht!

Tuleb välja, et meie reis on täis pisikesi auhinnamänge. Tänane oli pealkirjastatud umbes nii "see, kes leiab üles kunsti näitamise koha, saab auhinnaks.. POSTKONTORI" Meie lõppenud nädala jalutuskäikude finaaldestinatsioon, mis tundus eriti kättesaamatuna ses toredas linnas, seisis kogu oma hiilguses meie ees. Ikka on tore auhindu saada (: Marsruudil Odense-Tallinn-muu koht Eestis lendavad postituvid ei pea nüüd igal juhul koondamist kartma.

Uksed on selleks, et neist sisse minna. Väikeste armsate poodide usted on selleks, et neist sisse piiluda.. ja pärast seda sisse minna. Selles poes, mida meie külastasime, olid äraütlemata toredad postkaardid ja eriti stiilsed väikesed peeglid! Me ei ostnud midagi. Veel (;

Nüüd me hakkasime mängima mängu, kus olime ratastega pildistajad Odenses, kes üritavad üles leida maja number 20 Odense ülikooli kliiniku territooriumil. Priidul tuli see pildistamise osa mängust paremini välja, aga rattaga sõitsin mina ka ja pilti tegin ikkagi.. kiusu pärast (: Avastasime nii palju ilusaid kohti. Andsime eriti paksudele partidele teed. Kadri ronis mööda puud üles. Vahepeal olime jalakäijad, vahepeal orienteerujad. Vaatasime eriti asjalike nägudega number 20 maja suurtest akendest sisse. Täna veel ei olnud hirmus (esmaspäeval on kindlasti korraks hirmsam.. nimelt seal saame kokku oma juhendaja ja kahe kaaspraktiseerijaga.

Ja loomaaia leidsime ka üles. Me isegi ei otsinud seda veel (: Usinad rosinad oleme. Ja usinatel rosinatel lastakse natuke läbi traataia kaameleid ka piiluda!

Priit ostis veel ühe tee, et meil kapis ikka valikut oleks. Ja mingeid lutsukaid ostis ka, kummalegi paki, et kurgukähedus välja koliks.. mina sain mõlemad pakid endale (tema maitsemeelele oli lutsutustulemus liig mis liig.. ja minus on ikkagi nüüd mehisust vaata, et ülegi (: )

ametlikult taanlane.. meessoost S:

Veebruari kuues päev..
Tänane päev tegi mind targemaks, muutis mu arvamust taanlastest veel paremaks, pani mind tõsiselt mõtlema Eesti füsioteraapiahariduse kvaliteedi üle, kukutas mulle otse taevast sülle(loe: CVSU majahoidja tööruumidest käekõrvale)kollase kesklukustusega jalgratta.. Olen ametlikult taanlane!! Tegelikult tean küll, et ses roosamannas ma kaua kümmelda ei saa, aga oma kollase rattaga (millel on ees korv ja parema lenksu küljes kolm käiku!)saan massi sulanduda kuniks aprilli lõpuni.. eeldusel, et ta jalaga vajutatavad pidurid (iiiiiiiiihhhhhhhhhhhaaaaaaaaa (: )enne üles ei ütle või mina avariid ei tee.. nüüd kõik sülitame kolm korda igale poole..

Aga enne kui veel otsa saavast päevast natuke pajatan, kriban siia paar eredamat hetke eilsest muidu suhteliselt tavalisest päevast. Nimelt olin hommikul ärgates jälle rohkem tõbine. Ausõna ei tea, milline osa mu eriti tervisklikust eluviisist, mu armsale organismile nii palju tuska tegi, et ta mind jälle õpetada otsustas. Kui Priidule oma vesiste silmadega osta vaatasin ja vaikse häälega "hommikust!" kähistasin, otsustasime, et pikemad jalutuskäigud ja linnaga sõbraks saamine peab jääma uute päevade väljakutseks. Kuna märkamatult oli kohale sõudnud esmaspäev, mis tsiviliseeritud lääne-inimese jaoks tähendab seda, et vähemalt natuke asjalikkust peab saama mobiliseeritud, pakkisin ennast siiski pärast Coldrexi ja muidu meega tee joomist ning küüslauguleiva söömist tavapärasest rohkem sisse, et minna ja maksta ära esimese kuu üür ja ühikatoa deposiit. Äraantavat raha ei olnud mitte vähe!

Õues oli kevad! Päike! Tuulevarjus oli tõeline päikeselaigus-lebava-laisa-kassi olemine. Hakka või tahtmatult nurru lööma. See väike aga tubli Mobiliseeritud Asjalikkus astus meie eest vapralt sisse eelnevatel päevadel meelde jäetud pangakontorisse, kus ta viisakalt küsis arvemaksmise võimaluse kohta. Selgus, et see pank sularahaga ei arvelda, kui just pole pakkuda täpset raha. Seda meie Asjalikkusel ei olnud. Selle peale saadeti Asjalikkus sama maja teise otsa, kus oli asutus (palun ärge küsige, mis asutus, sest Asjalikkus oli nii väike, et ta ei näinud uksesilti lugeda, ainult puges praost sisse). Seal oli tore onu, kes Asjalikkuselt kõik selle raha ära võttis, mis meie vaeseke laua peale jõudis tõsta. Vaene väike!

Asjalikkusel oli aga veel asjatoimetusi: oli vaja osta küpsist ja hapukoort, et teha õhtuks natuke maiustusi. Mette, Kadri ja Priidu tore taanlannast sõber, pidi pimedas külla tulema. Poes läks kõik libedalt.. raha äraandmist oli Asjalikkus juba harjutanud.. Auguga ja auguta mündid võrdselt mõlema püksitasku vahel jaotanud, et tuulega mitte lendu minna ja merre maanduda, seadis Asjalikkus sammud kodu poole. Sel viiendamal veebruaripäeval ei meelitanud isegi kurruma-ajav päike teda Kadrit tohterdamast muude lõbusamate tegevuste manu.

Maiustused meisterdatud. Toheterdamised tehtud. Netiga maa jagatud (jäime kõik kaotajaks.. Priit on alati kõige lähemal võidule..).

Mette tuligi külla. Saime nautida tunnikese ja natuke veel aega toredat seltskonda ja kuulda, kuidas töötab füsioterapeutide õpetamise süsteem Taani maal. Meie maal on veel nii palju maad õppida ja areneda! Ametlikult alates 5.veebruarist tahaks mina osata taani keelt, et saaksin läbida nende õppekava (või kasvõi osad ained). Saime vastused oma küsimustele. Õppisime selgeks, kuidas teoorias käib bussiga sõitmine ühikast ülikooli (CVSU). Saime veelkord aimu taanlaste enneolematust toredusest. Mette läkski ära. Mina jäingi magama.

Hommik tõi kaasa selle päeva, millest see jutt tegelikult algas.. Asjalikkus oli muide sunnitud vahepeal veel suuremaks kasvama. Bussiga sõitmine tuli meil täitsa hästi välja. Tähelepanek: siin ei ole inimestel võimalik linnaliinibussides jänest sõita, sest kõik peavad tulema sisse esimesest uksest ja näitama oma piletit masinale, mis ukse kõrval seisab; need, kellel masinale midagi näidata ei ole, peavad bussijuhile kasti sisse raha kukutama.. üks pilet maksab 16 DKK.. kui täpset raha ei ole, hakkab tööle isemoodi kotikestesse pakitud mündimajandus, mida bussijuhid näivad igaüks isemoodi oskavat (;.. huvitav, kui tahta maksta näiteks 100 kroonise taani rahaga.. heh.. mina seda proovida ei taha..

Kooli leidsime ka tublisti üles, Mette leidis meid tublisti koolis üles. Näitas meile kooli. CVSU ehk Center for Vindergaende Sundheds Uddannelser.. kool, kus õpetatakse füsioterapute, tegevusterapeute, õdesid ja radiolooge. Koolimaja on uus, eelmisel aastal koliti sinna sisse. Maja on toredasti täis erinevat värvi uksi (: Rohelised uksed tähendavad füsioteraapiaga seotud tubasid.. Tähelepanek: terves koolimajas on palju nö grupitöö ruume, kus laud ja toolid ning nurgas seisab skeletipoiss; õpperuumidena nägime muuhulgas kahte suurt saali, millest üks oli täis massaažilaudu, teine erinevaid teraapiavahendeid (veloergomeetrid, käimisrada, steplauad jne).. minul tekkis küll selline tunne, et tahaks õppida (vägev aura sellel koolil või mis..) aaaaaaa.. esimesel kursusel saavad uued ft hakatised endale kooli poolt karbi, kus sees pool skeletti, et nad luud ilusti selgeks õpiks endale (: Vastu võetakse neil õpilasi kaks korda aastas- septembris ja veebruaris. Mõlemal korral 2 klassitäit, kokku umbes 50 õppurit. Ja ülikooli ei tulda üldsegi mitte pärast keskkooli, vaid siis kui paar-kolm-neli aastat elukogemust ja tulevikunägemus juba turjal. FT-sse sisseastumisel nõutakse vähemalt 9 kuu pikkust inimestega töötamise kogemust. Nii ongi, et meiega võrreldes sibab seal koolis ringi vanemaid sipelgaid, kes alles näiteks oma neljandat semestrit alustavad.. Sellest va koolist võiks kirjutada veel ja veel ja veel.. aga meie seiklus jõudis punkti, mida olime võrdselt oodanud ja natuke kartnudki: saime kokku tegelasega, kes teoorias pidi meile rääkima meie praktikast.

Tegelane ehk Leif (neljakümnendates tugeva sooja käepigistusega mees) korjaski meid koridorist endale sappa, muretsedes, et kas me ikka söönud oleme või äkki teed või kohvi tahame. Me ei tahtnud. Alguses tundus, et Leif on Taanimaa versioon Eestimaa Priidust (füsioterapudid mõistavad, mida ma mõtlen), teisisõnu udu kuubis, aga sedakorda, kuidas minutid möödusid, vajus aja hämarustesse ka mu arvamine. Selgus, et tegu on väga sõbraliku inimesega, kes igale meie küsimusele vastuse mingil moel leidis. Jutu püant on siinkohal see, et meie praktika algab 12. veebruaril!!! Tõenäoliselt kestab 8.15-st 14.00-ni ja meiega koos teevad seda ka kaks taani tudengit. Meie ootamatult tekkinud vaba aja sisustamiseks pakkus Leif välja, et võime osa võtta loengutest, mis toimuvad meie õnnetuseks ja nende õnneks rahvuskeeles. Sellest võimalusest me end viisakalt taandasime, kuid mina sain loa tegutseda kooli raamatukogus, kus kuulu järgi siukseid ajakirju tervete aastakäikude kaupa, mida Tartus vaid online abstractidena kurbade silmadega vaadata saab.. Selle kuulu kavatsen ma igal juhul reaalselt tõenduspõhiseks faktiks muuta (:

Raamatukogus aga, kus jälle kõik hüpersupersõbralikud olid, selgus, et isikukoodi taani moodi lugedes olen mina ametlikult mees (: kae nalja! Neil on nii, et kui ID lõppeb paaritu arvuga, on tegu meesterahvaga, paarisarv seevastu tähistab õrnemat sugu.. Mina ja mu siiani naermaajav 7 isikukoodi lõpus (:

Leifi abiga saime ka endale rattad, millest üks juba natuke aega tagasi kuulsaks sai kirjutatud. Teine, Priidu ratas siis, on punane. Punasel rattal on ka kolm käiku ja korv ning jalgadega töötavad pidurid. Kesklukku ei ole, on tavaline rattalukk (; Aga sõidavad mõlemad nagu miilenkid. Nii tore (:

Leifi heade soovide, sooja naeratuse ning käepigistuse hõngus olime tagasi õues, käekõrval meie uued truud sõbrad ja peas mõte edasisest. Veel natuke kasvanud Asjalikkus õhutas meid ära viima ühika avaldusi. Saime häädest õhutustest tuule kodaratesse ja sadula alla ning natukese kaardilugemisega jõudsimegi õigesse kohta (Siinkohal tänud jumalale/geenidele/millele iganes vaja, et Priit oskab kaarti lugeda! Mina oleksin maandunud.. hmm.. mitte õiges kohas.. aga orinteerumisoskuse puudumine ei välista vaidlemisoskuse üliarenemist (;).. natuke rohkem kui 9 minutit liiga hilja.. Seekord ei olnud päevakorras veidikese hilinemise eest noorte inimeste karistamise ärasaatmise, sapiste märkuste pildumise vmt näol ning me saime edukalt kaasa aidata võimsa bürokraatiamasina toitmisele.

Tuul kõrvus vihisemas ja rõõmus Asjalikkus kuskil püksiõmbluses mõnusalt põõnamas sõitsime aina lähemale oma ühikakodule, kus ma nüüd.. punased põsed ikka veel natuke õhetamas .. siin jutukest kirjutan. Mu kollane Mustang on aga ukse taga ausalt ärateenitud puhkust nautimas.

Tänase päeva lemmikinimesetiitel läheb jagamisele meie tuttavate taanlaste vahel, eriauhinna saab Leif. Palju õnne neile!

P.S. Ainuke murelaps hetkel on internet (tervise taolise olukorraga hakkan juba harjuma.. äkki nii ongi Kadriga Taanis.. ja iseenesest ei ole ju meel ja küüslaugul väga vigagi ning vee ninnatõmbamise ja Coldrexi joomisega katsun selle armsa Asjalikkuse abiga toime tulla). Sel va internetil näib olevat komme tulla ja minna, kasutades ettekäändena vabandusi teemal "the network did not assign network address for your computer" või "there seems to be and IP-address conflict in the network".. äkki internet on ventilaatoriga kaugelt sugulane.. Igal juhul koht, mis reklaamib end abiandjana internetiprobleemide korral, oli täna ettenägelikult uksed sulgenud. Ma usun, et meie Asjalikkus võidab nende Ettenägelikkuse (:

priidu tehtud pildid

1.meie ühikakodutänav (meie kodukontor jääb vasakut kätt)..

2.majad, kus raudpoltkindlalt elutsevad lasteraamatutekangelased..

3.ma ühel vahval silla (:

4.muinasjutulinna jõgi..

leivad ühes kapis..

Veebruari neljas päev..
Tuleb välja, et meil hakkab siin tekkima rutiin. Kadri tõuseb natuke enne kui Priit. Ärkamise-pesemise protseduurid jätkuvad interneti ekspluateerimisega, et hoida kätt kallite sõprade ning kodumaagi elu pulsil.. uudised, kirjakastid, blogid.. kuskil vahepeal sööme ning peame plaani, mis alanud päev võiks tuua. Ja siis ta toobki midagi..

Kõiki hirmutava Rutiini sisse kolimise saladuse lahendas Priit lennult. Nimelt asjatades hommikul köögis, hõikas ta äkki: "Tead, Kadri, meil ongi leivad ühes kapis!" (: On tõesti, ei saa vastu vaielda. Oeh. Kes küll need kõnekäänud meil seal Eestis välja mõtles??! Kas see aitaks, kui leivad ruttu ära süüa?? Igal juhul naerda saame mõlemad.

Otsustame jällegi linna uudistama minna. Ühised leivad jätame kappi jagama, ise jagame tõbisust, mis nüüd ka Priidu kurgu kallal oma võimu katsetab. Seekord võtame oma teekonna sihtpunktiks postkontori, mida meil ei ole veel õnnestunud leida S: Kaadti uurides näeme mitmeid postimärke (kuid õhtuks oleme jõudnud järeldusele, et need märgid tähistavad toredaid punaseid postkaste, postkontor jääb meile ka täna kättesaamatuks).

Õues on kevad natuke külmemaks muutunud. Kusjuures selgub, et Taani on niiüliväga sõbralik maa.. tahab, et me end siin ikka koduselt tunneksime..järgmiseks nädalaks lubatakse miinuskraade S: Mina muide ei oska libedaga rattaga sõita! Meile päris meeldiks seda ükspäev-näpuotsaga-katsuda-saadud kevadet nautida..

Üritasime oma teekonda huvitavamaks muuta ja luusida mööda uusi tänavaid. Vaprusevärinad hinges nii ka tegime. Siin klaviatuuril klõbistades, olen jälle natuke maad targem: vaprusevärinad orienteerumisoskust paremaks ei muuda.. Seiklus "Uudistame uusi tänavaid" lõppes sel va pühapäeval sellega, et kaks imestusest suurte silmadega poolsuurt inimest kõndisid suurel tühjal territooriumil, mis vist kuulus mingile taimekasvatusasutusele (: Igal juhul olime hästi korraks päris esimest korda eksinud. Vanad tuttavad rajad ei lasknud ennast see-eest kaua otsida ning me võisime südamerahuga ette võtta eelnimetatud seikluse teise osa.

Seikluse teise osa üks kulminatsioonidest oli see, et astusime sisse ühte imelikku poodi, et Kadrile juua osta. Lisaks joogile leidsime puuviljad, mida müüdi süsteemi järgi 10 puuvilja = 10 DKK. Meie meelest fair enough. Saime kauaihaldatud õunu ja pirne (: Seikluse teise osa teine kulminatsioon oli liuväli, mis ilutses keset kevadist Odenset. Lõbusate nägudega lapsed ja täiskasvanud uisutasid juuste lehvides ning kitarrimängu saatel ümber põlispuude uiskude vastu vahetatud muidujalanõud jäävälja kõrval kõrguvate majade treppidel taaskasutust ootamas. Tore.

Tähelepanekute kogu täienes ka: taanlased lasevad oma lastel oi-oi-oi kui paljalt õues olla (väikesed lapsed on lahtise hõlmadega, paljaste peadega ja kätega..mina seal kõrval võrdluseks kurguni keerdunud salli, mütsi, kinnastesse, mantlinööbid ümbes sooja kampsuni turvaliselt kinni), siin on hästi palju värvilisi inimesi, kelle tegevus kaugelt paremini silmatorkav kui tavataanlaste oma, pühapäeviti on poed kinni ja tänavad tühjad (saab hea ülevaate neist, kes elu pahupoolel endaga hakkama saada üritavad.. siukseid nägime kokku 3)..



Õhtul tegime pannkooke ja üritasime ennast ravida. Mina näiteks ei jõua enam siin tõbitseda. Äkki tuleb homme tubane päev..

Kodused tähelepanekud: net ei salli Kadrit..põhjendamatult.., Skype`iga on võimalik rääkida nii, et kaaskõneleja peab ootama kuni mu jutt temani jõuab ja siis vastama (mo jaoks tõsine imevestlusevariant), valem "see-kes-süüa-ei-tee-peseb-nõud" töötab hästi, läbipaistev välisuks on superluks vahend naabripoiste piilumiseks samal ajal ise siukest nägu tehes nagu köögis oleks hirmus palju tegemist..

Küünlad põlevad pühapäevaõhtulgi ilusasti (:

Une-Mati viib mu uude nädalasse, kus arvatavasti ei ole enam aega siia nii palju kirjutada..

P.S. Siin saab osavalt rattaid osta politseilt, kes igal nädalal müüb varastatud rattaid.. tsirka 300 DKK tükk (vist!).. eks näis.. siuke tunne nagu peaks isikliku eelarvehaldaja muretsema (:

isehakanud kunstnikud kevades..

Veebruari kolmas päev..
Meie kolmas päev Taanis algas nagu teinegi.. Priit tegi süüa (: Pärast mittemidagitegemist ühika valgete seinte vahel, läksime õue Odense ülikooli kliinikut otsima. Kaasas linnakaart ja fotokad. Olime sel hommikul ekstrajulged ning vahetasime vanad rajad uute vastu. Oh seda avastamisrõõmu! Ja meid tervitas KEVAD (: just selline nagu kodus on aprillikuus, siuke kavala näoga.. meelitab riideid seljast ära võtma ja tänutäheks annab sulle nohu, köha või suisa mõlemad.. Meil Priiduga jäid riided siiski selga, kuid taanlased ise olid küll julgelt riides. Bottomline: minul on see kevadekingitushaigus juba olemas, ei olnudki vaja riideid seljast võtta, ei olnud vaja isegi kevades kõndida..

Jalutanud mööda väikeseid tänavaid, tervitanud (Kadri rõõmsate kilgete saatel) lumikellukesi ja kollaseid ülaseid ja krookuseid, arutlenud selle üle, et kuidas peaks oskama endale maja valida, kui kõik on nii toredad.. jõudsime suure tee äärde, mille äärne kõnnitee kirjade järgi viib otsitud kliinikumi. põmst viiski. Niipalju kui me nüüd taani keelt mõistsime, saime aru, et ülikooli kliinikum on iseenesest terve erinevate haiglaste ja raviasutuste kompleks, mis haarab päris suurt maaala.

Aga tee ja tee viib edasi.. Leidsime toreda jõe, mis vaikselt ja vähem vaikselt läbi Odense linna voolab. Kujutlege ilusti korrastatud jõeäärt, päike paistab poolsoojalt, paksud pardid sulistavad vulisevas vees.. siuke koht ongi.. romantikat mitmesajaga.. pluss veel sillad ja pingid ja laternad.. Priit igal juhul arvas, et tema oma tulevased taani tüdrukud toob küll selle jõe äärde jalutama (;. Hoime talle pöialt! Jõeäär saab otsa kesklinnas, õigemini jätkub mitte sugugi vähemromantilise linnapildiga. Otsime kohta, kus Priit saaks kõhtu täita ja mina mingi puuvilja osta. Tähelepanekud volX: puuviljad, pagaritooted ja šokolaad on sigakallid (šampoon ka), põmst kaks korda nii palju kui eestis, virsikuid ei ole üheski poes, igasugust rämpsjooki on neil hästi palju rohkem kui Eestis.. igal juhul on elu ja olemine väljaspool poodi palju meeldivam kui seespool.


Saime odavalt küünlaid! Nüüd saab Kadri rohkem enda moodi elada (;

Luusime veel mööda kesklinna tänavaid. Teeme pilti. Kiigume. Ja kõnnime ühikasse.

Märkimisväärselt ilusale hommikupoolikule ja päevale järgneb võrdselt masendav õhtupoolik. Nimelt selgub, et siinne netiühendus muutub aeglasemaks võrdeliselt elanike arvu suurenemisega. Skype`iga ei saa rääkida.. või noh saab, aga need, kes arvutaja eesti otsas istuvad kuulevad heal juhul mu juttu sidesõnapaketina.. netilehtede avanemist peab lihtsalt sada aastat ootama jne.P.S. Priit teeb ilusaid pilte, Kadri ei tee. Õhtul üritame täita oma püha eestlasekohust ning kaasa elada eurovisiooni koduvoorule. Fun moodsa videokunsti sünnitis, mis läbi meie aeglase neti siiani jõuab (: And twelve points goes to.. vaheklippidele!

Küünlad veiniklaasides põlevad armsalt võbeleva leegiga ja joonistavad punasele aknaluugile varjud..
Head und, mudilased!

hingetuna odenses..

Veebruari teine päev..
Olen Eestist lisaks oma kolmekümnele kilole mammonale kaasa võtnud ka nohu, mis mul öösel, lisaks ventilaatorile ja naabrite peole, magada ei lasknud. Lõõrid on kinni, mistõttu iga sõõm õhku tundub kui privileeg. Aga see selleks.

Priit teeb hommikul ka süüa(:

Üritame olla asjalikud ning planeerime tegevusi, mis võiks õhtuks tehtud saada.. käime ühika korrastaja juures, üritame saada sotti üüri maksmise süsteemist ning proovime saada interneti, teeme endale selgeks, mis kell me peame uue nädala alguses koolis olema.. jaaaah..
Tähelepanekud vol3: korrastaja ei tea üürilepingutest ja raha maksmisest midagi, siin on kuskil +6 kraadi ringis temeratuuri, sajab vihma ja puhub tuul ("kodus on lumi!!" me mõtleme)..

Lähme jalutama, lootuses, et leiame WiFi või postkontori või turismiinfokeskuse. Ühesõnaga ei tea me ise ka, mida tahame, aga muudkui marsime linna poole. Tähelepanekud vol4: äärelinnades ei ole jalakäijaid, kesklinnas on; kõik kohad on jalgrattureid täis (tõenäosus jalgratta alla jääda on umbes sama suur kui auto alla.. ja jalgrattad ei põrise ka ju!!).. aga need on suures osas hästi toredad korvide ja suurte lenksudega linnarattad; inimeste nimed kellanupu kõrval ei ole ainult ühikakomme..

Kesklinn/vanalinn sumiseb inimestest, tänavate ääres on pisikesed lillepoed, kringlikauplused ja muidugi igasugused trendi- ning muiduhilbuärid. Priit leiab, et lillelõhn on siinsetel väikesel tänavatel hea. Mina pean nõustuma, kuigi ei tunne midagi. Kuna me vahepeal oleme möödunud paigust, kus arvasime olevat WiFi ja postkontori, kuid me arvamine ostus ekslikuks, suundume turismiinfosse. Viimane asub raega ühes majas (ja see maja on juba uhke!) Saime teada selle, mida oskasime küsida. Maili saime ka kohalikus arvutis tasuta lugeda (: Tähelepanekud vol5: kesklinna tänavatel on järjest inimesi, kes varitsevad uitajad, et neilt parajal momendil ilusti naeratades raha küsida, ei ole vahet, kas raha on vaja puudega inimeste toetuseks või mingile ususektile, et indialastele toitu osta (me oleme vaesed tudengid!!.. tagasi kõndisime mööda teist tänavat), rae ees lamab suur kivist naine, kel väikesed rinnad ja suured kõhulihased, postkontorit me ei leidnudki..

Selles va vanalinnas tahaks hulkuda ja hulkuda ja hulkuda. Olen lootusetult sellesse muinasjutumehelinna hõngu armunud. Kui kunagi päike ka tuleb ja lilled akendele õitsema pannakse, olen arvatavasti kadunud.

Tagasitee. Pood. Õhtusöök, õieti lantš või miskit. Viimasega saan seekord muide mina hakkama. Natuke asjaajamist ja saame neti! Kohe tundub, et elu värvilisem, et koduigatsust on vähem (sest kodu on ju siiski vaid teisel pool helesinist ekraani). Hea, et ei pidanud siia paarkümmend aastat tagasi tulema.

Lisaks nohule tunnen, et ka muud hingamiseks vajalikud lõõrid hakkavad kinni jääma. Olen nii palju teed joonud ja vett ninna tõmmanud ning välja puhunud, kurgukomme lutsunud, küüslauku söönud ja nuusutanud, miks ma karistatud saan!! Mingil hetkel, kui Priit internetivõlusid naudib, jään ma magama. Veidike koduigatsust hinges ning kaisuelukad kõvasti kummaski peos.

P.S. asjalikest asjust veel niipalju, et haigla, kus me praktikat hakkame tegema, on ühikast umbes 3 km kaugusel, ülikool ise aga ca 10 km kaugusel. Loodame, et saame esmaspäeval rattad. Bussiga sõita on siin kallis (üks pilet 16 DKK ehk natuke rohkem kui 32 krooni) ja tüütu (bussid sõidavad äärelinnadest kesklinna, kus peab bussi vahetama). teisipäeval saame kokku inimesega, kes me praktikat organiseerib. praktikat ma natuke kardan.. need inimesed on siin nii targad!