kassid istuvad akendel..

Märtsi kuues päev..
Aeg lendab linnutiivul, räägitakse. Mina hakkan uskuma, aina tihedamini leian ennast seda pöörast kiirust tajumas. Kui mitu elu mul kuluks selleks, et saaksin teha kõike, mida tahaksin..?

Ajaralli on vahepeal seljataha jätnud kolm päeva. Igaüks isemoodi.

Pargipingipildistamispühapäev.
Nii hea on, kui on olemas väikevennad (kes tegelikult annavad juba täitsa inimese mõõdu välja ja on mõni aasta vanematest õeraasudest oma kakskümmend senti pikemad), kes osavalt täidavad päevi, jagades ülesandeid rubriigist "Ole hea, mine tee kümnest erinevast asjast pilti ja siis saada mulle". Niimoodi on võimalik terve päikseline ja vägamõnusaltsoe pühapäev täita meeldiva tegevusega, muretsemata, et tegelikult peaks kodus targaks füsioterapeudiks ennast lugema/kirjutama.. sest vendadele lihtsalt peab pilti tegema, kui nad küsivad. Pildistatud asi pidi olema nagu ukselink, aga ukselink ei tohtinud olla.. ja pidi olema ajahambast puretud.. Vaheaegadega ette võetud mõtisklused kulgesid ideederägastikus madistades.. maailmas ei ole üldse asju olemas! Lõpuks võtsin kätte ja tegin pilti erinevatest pinkidest, mida suutsin linnast leida.. Päris huvitav oli.. minul ja pealtvaatajatel ka (: Üks onu vaatas mind eriti kelmika naeratusega, kui kaksiratsi (pärast vandaalilaadset pidurdamist) ratast püsti hoidsin ja bussipeatuse sinisest pingist pilti tegin (:
Linnud laulavad ennast siin pooleks, ma kardan.
P.S. Savisaar demagoogitseb, Reiljan nutab ja politoloogid spekuleerivad/imestavad ennast ka tükkideks (taani lindude eeskujul).

Eelmistesterinevesmaspäev.
Taanis ei ole kõik inimesed haiglavoodisse aheldatud. Mõned jätkuvad ka selleks, et piirkonna rehabilitatsioonikeskused saaksid funktsioneerida. Esmaspäev oli selleks, et pühapäeva päikest igatseda ja kõigest väest proovida mitte mõelda sellele, et vihma sajab.. ja sajab.. ja sajab.. ning et meil ei ole siukseid spetsiaalseid teistepükstepealetõmbamiseksmõeldud kilekaid, mis taani lastel kogu aeg seljakoti välistaskus kaasas on.. "just to be on the safe side".. Taoliste maiste (ja ülivägaoluliste mõtiskluste) vahepeal, saime teha koos grupi memmede ja taatidega kelmikaid aknapesemise ning pallilöömise harjutusi, plaksutada käsi, trampida jalgu.. vahepeal kohvipausi raames hinge tõmmata ning siis edasi tugevaks saada.. Muuhulgas pidin ühe kõveriku onuga tasakaaluharjutust tegema, mis seisnes selles, et tema ronis vapralt mingi batuudilaadse moodustise otsa ning tegi mulle käte jajalgadega selgeks, et pean talle palli viskama.. mis mul üle jäi.. ausõna, ma ei ole kunagi varem nii kiireid hüppeid teinud, et kedagi kinni püüda.. tänan jumalat batuudi kõrval olnud toru üle, juurdlen programmi koostanud füsioterapeudi töömeetodite teemadel ning muigan onu hea tuju üle..
Piirkonna füsioterapeudid teevad siinmail, muide, koduvisiite. Põnev. Marsid tuppa sisse. Klient viskab põrandale pikali, räägibräägibräägibähibpuhibräägibräägi, tõuseb püsti, teeb seistes harjustusi, räägibräägibräägib.. Ja tervelt üle tunni aja jagu minuteid on vahepeal otsa saanud. Minul pea valutab, temal suu veel ei valuta. Suure harjutamise ja vadistamise taustal lasen silmadel eriti stiilsetel tugitoolidel puhata. Just sellised nagu ma endale tahaks! Pärast seda, kui klient on lasknud sul oma nime paberile kirjutada ning on innukalt harjutanud selle õiget hääldamist, marsid tuldud teed toast välja. Ajaralli ei ole vahepeal otsa saanud. Vihm ka mitte.
Kui päris uneaeg kätte jõuab, saab umbes mustmiljonindat korda selgeks, et õhtupoolikune peavaluravi analgeetikumide söömise ja magamise meetodil hävitab lisaks valule ka öise une. Niisama magamine ja kohvi joomine pärast tõusmist teeb seda umbes sama edukalt. Aktuaalne kaamera ja Välisilm probleemi lahendada ei aita.
P.S. keegi sööb kogu aeg õunad ära. ja ajab mu toa sassi.

Tervenistitäidetudteisipäev.
Kõnnianalüüs. Unistuste raamatute sirvimine. Amputeeritud patsiendiga jutumullide vahetamine, natuke hindamistki. Insuldiga kujuteldava patsiendi hindamise planeerimine. Rahustuseks sügav hingamine+positiivne mõtlemine. Haigutamine. Võileiva hävitamine. Kolmekümne sentimeetri laiuses praos riiete vahetamine (mina ei tea, kes need töömehed damegarderobe`sse sisse lasi ning mu kapi asukohta muuta lubas). Lagritsapulkade söömine. Kevadvarude kogumine.. Nii saabki otsa..
P.S. Miks minu juuksur Taani ei taha kolida?

Huvitav on elada, kui iga päev aastaajad vahelduvad. Nagu iseenda muutlikule meelele oleks õigustus akna tagant võtta.

Las need kassid istuvad akendel. Kui nad ainult nii kurva näoga ei oleks..