2007/03/19

punk cover..

Märtsi üheksateistkümnes päev..

Külm vihmasegune lumi või lumesegune vihm tuuseldab ilma igasuguse mõistusliku mustrita hiirhallist taevast alla. Tuul tramburaitab veel jaburamas inimtajule hoomamatus tempos. Ühtäkki ilmunud vahetpidamatu autodevool tundub laulvat täiesti uues mürinastikus, ehk on need tabamatul kiirusel töötavad kojamehed, mis viimast jõudu kokku võttes peremeestelt allaandmise eest andeks paluvad.. Raju. Imetabane raju. Segadus, mis küünib hetke pärast totaalse selguseni. Ilm on ahastuses. Ja kõik sinna juurdekuuluv koos sellega. Ääretus hiirhallis ja ulguvas ahastuses. Viimane tundub nii piirituna, et pretendeerib eufooria tiitlile. Korrapäratu kord.

Kollane ratas rühib asfaltmäest üles, vastuvoolu. Tal on kaasas tüdruk. Mustas tüdruk, siniste tennistega. Tennistel on kollased triibud.. nagu kilekotilgi. Aga see ei ole oluline. Kurjale rajuhakatisele ei lähe korda kollased või sinised või ükskõik, mis värvi triibud, kõik võiks üleüldse triibutugi olla, ta ikka vihuks tantsida oma temperamentset tantsu, ses adumatus rütmis.. hoides tuulel tugevasti käest. Lumine vihm või vihmane lumi tundub paljal silmnäol ja kõvasti rattast kinni hoidvatel kätel kriipivpiitsutav. Nagu karistus olnud ja olemata apsakate eest. Pähklišokolaaditükk, mis punakaksvärvunud põses sulab on lohutus, mõttepüüdja. Jaburkummaline eelmäng üleüldisele laialivalgumisele, mis tasapisi, kuid visalt ja järjepidevalt aset leiab. Jalgrattal on sunnitud ümbersündi kuulutav tilk lenksu otsas ja kodarates ja pakiraamivõrestikus, tüdrukul nina otsas ja igas ripsmes ja jakivoltides.. Kraevahe on tagavarade kogumiseks. Kollasetriibulised tennised ja kilekotid ka.

Kui on nii märg, et tundub kuiv.
Kui on nii külm, et hakkab soe.
Kui on nii halenaljakas, et muutub rõõmusnukraks.
Kui piitsutusest saab paitus
ja tõusust laskumine.
Kui on piisavalt tahke sulamiseks.
Kui hämar pimedus on silmipimestav valgus.

Jalgratas viib ojadena laialivalguva tüdruku koduni.
Päike tuleb välja hetkel, mil läbipaistev välisuks üleni veest tüdruku selja taga vaikse kolksatusega sulgub.

Kui öö ei taha, siis öö ei taha.. olla magamiseks kasutatud. Väsinud lapse soovid ei loe.
Ämblikuvõrguga saaks und püüda, ma arvan.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Võimatult hea.

Ma olin vahelduseks unustanud, kui võimatult hästi on maailma ja ideid ja sündmusi. hetki võimalik kirjeldada. kirjutades rääkida südamest, nii kuidas tuleb.

Tänan Sind, et jälle tead: võimalik!

ja selle teksti salvestan kuhugi, et kunagi lugeda.. kui minu kõvaketas peaks samamoodi tegema nagu Sinu mozilla.