2007/03/09

üleni jazziga koos..

Märtsi üheksas päev..

Kui palju mõjutab mu maailma iga inimene, kellega ma kokku puutun.. või keda näen.. või ühes toas viibin.. või paar tähtsusetut, kuid kuuldavalt öeldud sõna vahetan! Kui palju on päevas hetki, mis mingil salapärasel põhjusel lähevad just nii nagu nad lähevad.. Mitte keegi mitte kunagi ei ole seda veel välja mõelnud või vähemalt minu jaok spiisavalt valjult öelnud..

Uppudes sellesse muusikasse, mis ma kotis Odense Centralbiblioteki muusikaosakonnast koju tassisin, ning mida ma ei peitnud laua alla ära paremaid päevi ootama, tundub nagu perutaks mõtted nii kiiresti, et neid näikse üldse mitte olevatki. Olla on igal juhul hea. Kohe lähen ja teen kohvilõhna ka. Piimaga. Saab veel parem.

Maria, kellega koos plaadiridu kammisin, leidis Eesti folkmuusikaplaadi. Mina ei tea, kes sellel oma loomingut esitlesid, sest nimesid ei olnud kuskil kirjas.. ja pealkirjade järgi otsustades on tegu arvatavasti vanade-vanade rahvalauludega..AGA.. esimesed, mis plaadikaane punaselt kirjalt silma jäid olid kaks sõna: "Pikasilla, Valgamaa".. kui suur saab äratundmisrõõm veel olla (: Lugu, mis suisa koduste kaskede alt plaadile tõestud võib olla oli "Puhas poissmees".. ma ausõna ei tea sellest laulust miskit.. ju nad siis võtsid Taani saatmiseks viimase eksemplari ära..

Kui õues sajab vihma, siis on kõik kohad märjad.. rattateed ka. Sukakad saavad hästi poriseks ja tennised märjaks. Varvastel on natuke külm või märg, ei saagi õigupoolest aru, aga soe tuul, mis mütsi alt plehku panevaid juuksesalke vallatult sakutab, teeb sõidu nauditavaks. Põski mööda nirisevad veepisarad ei loe. Kui Kadrile meeldib seelikuga käia, siis ei ole üldsegi oluline, et rattaga sõites võib juhtuda, et seesamune varemmainitud viguriline tuul võtab kätte ja puhub seelikusaba vaata et üle pea. On hoopiski naljakas. Kadril ja autojuhtidel ning jalakäijatelgi.

Noortekeskuste kinnipanemine ei ole sugusi positiivne nähtus. Noored võivad solvuda, end tõrjutuna, isegi mahajäetuna, tunda. Kui nad oma kurje emotsioone Kopenhaagenis näitavad ei ole sellest suurt viga. Meile siis, siin Odenses või teile seal Eestis. Kui tunded hakkavad Odense noortel üle keema, ei ole see ka suurem asi uudis. Endiselt teile seal üle-mere-maal, meile siinpool linnapiiri võib loosungite ja jalatüminaga lähenev noortegrupp aga päris hirmuäratav tunduda. Vilistamine ja taanikeelsete sõnumite kriiskamine ei tee asja sõbralikumaks. Politsei väikebussid ja muidu tursked korravalvurid liikuva jõugu ees, taga ja külgedel ning hõigutavat tõlkiv Maria minu juures muudavad vaatepildi see-eest äraütlemata põnevaks. Jälle üks asi vähem, mida ma ei ole veel näinud/teinud/kogenud/piilunud/peaaegu katsuda/kindlasti nuusutada saanud. Nad lõhnasid nagu taani õlu. Ma saan nende murest aru. Poolmagavast väikelapsest purjakil protesteerija kukil ei saa aru.

Mänguasjapoes ei ole karupildiga puzzlesid. Luup näiteks on ja rumala näoga kummist põder.

Taanis on ka naistepäev. Teoreetiliselt. Keegi ei tee sellest ainult välja. Ei toimu mingit lillede ja kommide kinkimist või argipäevast enamat kallistamist-musitamist. Aga ikkagi oli see päev tore. Mitmel erineval põhjusel.

  • Priidust sai paari hoobiga kõige popim noormees terves haigla õppimismajas, et mitte öelda haiglas.. ta pidi vaid õpetajale ja kaastudengineidudele kinkima lille ja šokolaadi.. nii kerge on olla südametemurdja Taanis (:
  • need lilled, mis kolmest hommikul kaasavõetust alles jäid, sain mina enda laua peale panna.. muide, kolme kaupa ei müü ükski sunnik siinlinnas lõikelilli, ainult 10 või 20 tükki kimbus.. usinam arvutaja juba teab, et sain loa oma laua peal purgis tervelt 7 lille varbaid leotada..
  • päeval sai koolis toreda, targa, nägusa (loe: abielus) õpetajaga arendada füsioteraapia- ja eestiteemalist vestlust.. taani lastel on nimelt siuke süsteem, et iga praktika jooksul korra käib neid vaatamas mõni õpetaja koolist, kellega räägitakse ennemini valitud patsiendist.. tsirka 4 tundi
  • päev läbi sai taani meeste üle nalja teha.. kui nad raatsiks juuksegeeli pealt kokku hoida, oleks Priidul ehk raskem naistepäeval südameid vallutada..
  • pärastlõunal sai Kadri elus esimest korda pehmet jäätist süüa, millel oli šokolaadipuru peal.. hirmus magus ja hästi palju.. maitses hea.. vahvel krõmpsus kelmikalt..
  • viimaks sai silmast silma tutvust sobitada portugali füsioterapudi hakatistega.. küll nad räägivad palju! ja vehivad kätega! ja teevad nägusid! ja naeravad! üks vähem kui teine, aga siiski..
  • baari quiz night tähendab seda, et tahetakse teada, mis oli Nelson Mandela esimese naise nimi või kui kõrge on mis-iganes-nimeline-dinosaurus või kui kaua aega tagasi nad maamunalt välja surid ja palju muid siukseid asju, mille teadmise eest saab iga kahekümne küsimuse järgselt õlle (eelsusel, et sa neid asju teistest rohkem tead) ja kuuekümne küsimuse lõppedes saavad kõige targemad kooki ka.. meie saime suitsulõhna ja natuke naerda..
  • kui liiga palju ehmatada, siis hakatakse sind veega pritsima.. kui tagasi pritsida, siis peab kodust sukkade väel leotamisohu väga suure tõenäosuse tõttu põgenema..
  • uni sai vajalik
Nüüd on kohvilõhnavoor.

Kommentaare ei ole: