vastu külma tuult..

Veebruari kümnes päev..
Õues on külm (: Sõitsime täna sellise vastutuulega linna, et eskimod oleks ka värisenud.. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii pagana külm tuul oli.. tore iseenesest.. saingi juba teist päeva järjest läbi nina hingata (: eks homme ole näha, kas see luksus lendas jälle kord minema.. õnneks jõudsime jääpurikateta nina otsas soovitud sihtpunkti.. oleks soovitud paik natuke kaugemal olnud, oleks jääpurikad ka tulnud. ausõna.

Kultuuriliselt arenemine on iga kell igasuguse ilmaga ja pea igasuguses vormis üks äraütlemata põnev tegevus. Täna käisime Odense kunstimuuseumis.. Brandts.. siuke mitmekorruseline maja, kus kõigest kõige rohkem fotosid.. maale ja joonistusi ning siukest rohkem minu marki asju seal hetkel kahjuks ei olnud.. Üks terve korrus on juunini okupeeritud näitusega, mis jutustab Taani meedia (eelkõige trükimeedia) arengust. Suur tuba täis igat sorti trükimasinaid.. minu kogenematule silmale kõik suured rauahunnikud, mille käsitlemine tähelepanuväärse oskusena paistab.. muide, trükitöö mustuse ja füüsilise raskuse tõttu kuulus selle tegemine veel kahekümnenda sajandi alguseski suuresti meesterahvastele.. Ühele stendile olid ritta pandud koomuskid.. suuremas osas taanikeelsetena jäid nad meile mõlemale piisavalt kaugeks.. välja arvata üks, mille kangelaseks oli lõbusa näoga lehm, kus kogu nali oli mõistetav piltide kaudu.. tummkarikatuur.. mille ees me siis Priiduga seisime ja itsitasime (: Veel saime vaadata kahekümnenda sajandi alguses tehtud fotosid indiaanlastest.. tõesti oli huvitav. Ühe indiaanlase nimi oli Mosquito Hawk. Omamoodi üle prahi oli tubade labürint, mis algas paigast, kust pilvelt pilvele hüpates jõudsid Paabeli tornini, mida mööda sai spiraalselt üles kõndida ja mille sees olevasse tühimikku sai sisse pugeda ning redelit mööda üles poole ronida.. seina küljes olid telefonid, mille kaudu sai mingi eestlaste jaoks avastamatu valemiga rääkida.. taani lapsed olid selle saladuse muidugi lahendanud.. turnimiskirg rahuldatud, viis tee edasi uude tuppa, seal olid põrandal suurest valgest paberist välja lõigatud ja kokku kleepitud inglilapsed.. vaid uudistamisrõõm.. uus ruum sisaldas maa ja põrgu minimalistlikku versiooni, kusjuures maa oli roheline kuppel, mille tipus suur puu musta traataia sees, värvilised inimfiguurid mööda tüve taeva poole pürgimas.. põrgu aga rohelise kupli all kubisev eredalt valgustatud koht, mida maa pealt läbi aukude kõhuli maas olles piiluda võis.. seal tegutsesid papiluukered.. kui aga põrguvõrgutustest vedu ei võta, on võimalus järgmises kambris valgetel patjadel pikutada, selg vastu vatist seina, linnulaulu kuulata ja laes liikuvat lennukiaknavaatest tehtud videot jälgida.. mõnus.. tunne juba piisavalt ingellik, on aeg siirduda viimasesse saali, kus võimalus šablooni järgi valgest paberist inglikujusid välja lõigata.. Kadri tegi kaks tükki, ühe endale ja ühe Priidule, Priit tegi ühe, millele me head soovid peale kirjutasime ja neile sinna lae alla riputamiseks maha jätsime.. lõppkokkuvõttes oli täitsa tore kogemus see taeva ja maa vahel mürgeldamine.. KUMUst veel ere mälestus põues põksumas tibakese rahvuslikkuse kõrval, panin äratulekuks jope selga mitte just kõige vapustatumas meeleolus, aga igal pool ei ole nii nagu Eestis (; olin oma kunstiannuse aga siiski saanud..

Postiteenuste osutamise kvaliteediga tutvusime ka. Sõbralik. Müüvad väikeste ümbrikute asemel suuremaid näiteks (:

Tagasisõitu lükkasime nii kaua edasi, kui jaksasime. Juba paljast mõttest selle va tuule pihta tulid külavärinad ja nina läks punaseks-punaseks. Siinkohal on paslik mainida, et taanlased ise on oma üldiselt soojast veebruarist nii vaimustuses, et ei pane väikest tagasilööki õhutemperatuuri vallas tähelegi ning kimavad ratastega näiteks miniseelikute ja sukakate väel vapralt punktist A punkti B. Brrrrrrrrrrrrrr.. Tagasi tulles oli tuul õnneks tagant.. või külje pealt.. igal juhul mujalt kui eest..

Tähelepanekud volK: Kadri on alati väga viisakas ja väljendab sed, öeldes selgelt "aitäh".. jär-je-pi-de-valt.., mündid on saatanast (eriti kui ei oska peast arvutada), Eesti piimatoodete isu on, siin on vastav kaubavalik teise maitsega.. magusam vist.. siider on ka magusam kui kodus (nagu paneks purgile kodusiidrile umbes kolm supilusikatäit suhkrut juurde ja segaks ära ka), Kadri ja Priit ei ole üldse ühesugused, mis on nii naljakas.. Priit sibab toas paljajalu, Kadri villudega.. Priidule meeldib poes käia, Kadri teeks ükskõik mida muud.. Priit sööb, kui on igav, Kadri loeb või kirjutab.. Priit sõidab rattaga kiiresti, Kadri aeglaselt.. Priidule ei meeldi makaronid, Kadri oskab ainult makaronidest süüa teha.. Priit eelistab pehmeks praetud kartuleid, Kadri sööks hea meelega just neid, mis veel natuke krõmpsuvad.. Priit magab hommikul kaua ja on õhtul hilja üleval, Kadri päev algab ja lõppeb varem, Priit sööb saia, Kadri leiba, Priit jätab igal pool (loe vannitoas, köök-koridoris..) a-la-ti tuled põlema, Kadri kustutab iga kord ära ja istub meelsamini hämaras.. oeh.. kooseluvõlu või mis..; mesi hakkab meil ka otsa saama ja juust on juba enne otsas, kui Kadril üldse tekib mõte, et võiks mekkida (:

Meie hüüdlause: " Kaks ei saa vaielda, kui üks ei taha!" (: Meie korteris üks alati tahab (;

Aga nüüd algas Vikerraadiost unejutt. Muusika on täpselt nagu siis, kui meie veel seda huviga kuulasime. Tore kodutunne (: