pole olnud..

Veebruari üheteistkümnes päev..
Tänast ei ole olnud. Hommikul oli õhtu. Päeval oli õhtu. Õhtul on öö. Kõik on hästi kiiresti aeglane. Kui ööd ei ole, ei ole ka päeva. Asjakohased tervitused naabritele, kes punkt kell kolm a.m. panevad mängima valju muusika ja siis karjuvad sellest üle. Terve tunni on nad võimelised seda meelelahutust järjest nautima. Edaspidi väikeste hingetõmbepausidega veel omajagu aega. Huvitav kui aru saaks, mida nad karjuvad, kas siis oleks vähem häiriv..

Olematul päeval ei teki tähelepanekuid. Kõik on täiesti tähtsusetu, samasugune nagu alati, tähelepanuvääritu.. Ja mina olen olematul päeval äraütlemata tühine.. sisutu.. mõttetu.. tujutu..
Väike nuhlus olen väljavalitutele igal jumala päeval, olemasolevatel ja olematutel. Sellest pahest üritan väljavalitute hüvanguks kõigest hingest lahti saada.. mis ei välista muidugi, et mingis uues kuues jälle saabuksin.. usun, et väljavalitud jäävad samaks.. kui nad selleks ise näivad soovi avaldavat.. oeh. olematutel päevadel on imelik proovida eksisteerida.. nuhlus ei ole hea olla.

Homme on päev olemas. Esimene praktikapäev! Jabadabaduuuuuuuuuuuuuu! Vist. Ehk. Võib-olla. Ovatsioonid on siinkohal nii mitmepalgelised kui palju numbreid armas lugeja suudab parasjagu meenutada. Veel üheski ovatsioonis ei ole varem lõimunud rõõmu, ootusärevust, hirmu, lootust.. Kõige selle vajalikkusest aga homses loos.. Tõusma peab hirmus vara.

Eestis käib samal ajal elu edasi, kui meie siin oleme! Kes seda oleks osanud aimata?? Näiteks ilm läheb hirmus külmaks ja kodutorudes külmub vesi ära ning toas on hingamisest udune. Näiteks meie eesti kroonidest saavad meie taani kroonid ja meid ennast ei olegi vaja. Näiteks Toomas Hendrik saab vabadusvõitlejalt avaliku kirja. Näiteks Melli mustkunstnikukarjäär kogub tuult tiivusse, seekord puhutuna proua Aunaste poolt (räägitakse, et tuleval teisipäeval "Meie" saates saab näha). Eestis on siis ka päevad, kui siin ei ole.. Mujal on ka päevad, kui siin ei ole.

Täna oleks olnud selline päev, kus oleks osanud joonistada ja luuletada.. ja kus oleks võtmega baariukse lahti saanud.. kus ei oleks saanud poest piima ja mett osta.. kus oleks võinud leida lähiümbrusest uusi tuttavaid.. ning kus ukse taha ilmunud ja veidi aja pärast kadunud kilekott oleks nabani nalja teinud.. aga tänast päeva ei olnud olemas.